SAUGA VALD SAI 25!

Eile oli vallamaja spordisaal lihtsalt imeilus ja meie valla 25. aasta sünnipäev sai väärikalt tähistatud. Kuna kõik rahvas saali ei mahtunud, siis jagan blogis minu poolt tähtsaks päevaks kirjutatud kõnet, mis sünnipäevalistele vist meeldis, sest sain positiivset tagasisidet päris palju. Pilte sünnipäevast on kindlasti ka varsti valla kodulehelt näha ja tänan kõiki, kes Sauga valda meelolukate ja tarvilike kingitustega meeles pidasid.

Volikogu esimehe kõne Sauga valla 25. sünnipäeval:

Kui ma 17 aastat tagasi tulin elama Sauga valda, siis ei teadnud ma sellest vallast mitte midagi muud kui ainult seda, et edaspidi ei saa ma oma koduseks aadressiks enam kirjutada Järva-Jaani vald vaid pean sinna kirjutama Sauga vald. Seda teadsin ma aga kindlalt, et ma tulin elama kohta, kus minu esivanemad elanud juba 75aastat enne mind. Ja see oli ütlemata turvaline tunne alustada oma iseseisvat elu sellise toetusega.

Mida rohkem aastaid ma siin elasin, seda tuttavamaks said mulle siinsed paigad ja inimesed. Mäletan seda kuidas käisin vaatamas oma ema koolimaja, avastasin ema klassiõe tütrega Sindi paisu alust käiku, leidsin esimesed kaseriisikad oma maja eest kaasikust ja käisin üle tee naabripapilt küsimas, et kas need on ikka söödavad seened ja kasvatasin oma lapsed Kilksama külast pärit lehmapiima ja kohupiima peal titeeast välja. Ka siis kui asusin renoveerima oma ema lapsepõlve kodu ja vajasin elektrikut, tuli mulle appi Pulli külast soovitatud meistrimees.

Kui mu lapsed kasvasid suuremaks, siis tahtsin ma oma kogukonnale midagi tagasi anda. Alustasin sellega Tammiste lasteaia hoolekogus ja Tammiste Tegusate seltsis üritusi korraldades ja nii tõi tee mind Sauga volikogusse. See oli minu jaoks suurim tunnustus, et mulle anti võimalus sinna kuuluda ja seda juhtida. Ma ei liialda, kui ütlen, et esimestel istungitel värisesid jalad isegi istudes ja hirm midagi vussi keerata oli suur. Õnneks anti mulle õppimiseks aega ja esimesed kaks aastat möödusid volikogus rahulikult. Õppisin tundma neid asjalikke inimesi, kes töötavad meie vallamajas, sain aru, et ka teised volikogu liikmed on tavalised, kuid oma kogukonnas hinnatud inimesed, kodunesin maakonna teiste vallajuhtide seltskonnas ja nägin, et meie vallavanem on väga hooliv ja pädev vallajuht.

Just sellepärast läksin ma üpris julgelt muutuste tuuli lubavasse haldusreformi keerisesse, sest olin kindel, et olgu tulemus milline tahes, see tugineb asjalike ametnike, toetava meeskonna ja maakonna erinevate valdade kogenud juhtide targale tegutsemisele. Mis siis, et seadus on nagu ta on, teadsin, et üheskoos leiame me lahenduse. Ma ei saanud pikka aega aru nendest emotsioonidest, mis järjest ja rohkem esile kerkisid, sest seni minu maailmapildi kujunemisel suurt rolli mänginud teaduslik lähenemine nõudis enne otsuse langetamist asjade kaalumist, läbi arutamist ja põhjendamist. Kinnitan, et seda me läbirääkimiste laua taga ka tegime. Ilma emotsioonideta.

Kuid viimasel ajal olen ma hakanud aru saama ka inimeste emotsioonidest, mis kohati varjutavad ratsionaalsust. Seda võib isegi võtta komplimendina, et kõik need vallajuhid, kes Sauga valda on 25a juhtinud, on suutnud vallakodanikes kasvatada sellise kodukandi hoidmise ja säilitamise tunde, et hoitakse kinni sellest, mis on ja ei taheta näha seda, mis tuleb. Kuid ütles ju  ka meie eelmine president Toomas Hendrik Ilves ühes oma vabariigi aastapäeva kõnes, et „kõik mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi“. Jah, keegi meist ei oska täpselt ennustada, mis saab edasi, kui valime ühe või teise tee, kuid paigal seismine ei ole samuti lahendus. Ja tuleb valida tee, mida mööda käies oleme valmis ise panustama nii, et see tee oleks vähemokkaline ja tooks kaasa võimalikult palju positiivset. Hirm, et otsustaja ise jääb millestki talle olulisest ilma, ei tohi olla otsustava organi liikmete puhul otsuse tegemisel määravaks asjaoluks. Kindel on ka see, et kui me ise kodanikena oma kodukandi elu enda kätesse ei võta, siis miks peaksid teised seda meie eest tegema? Alla andmine ei ole maainimesele omane, kuid muutuste tuultele vastu seismine ei ole ka tegevus, mis elu edasi viib. Sauga valla inimene jääb Sauga valla inimeseks ka siis kui Sauga valla nimeks ei ole enam Sauga vald. Mina küll jään ja arvan, et ma ei ole ainus.

Elagu, õitsegu, kasvagu Sauga valla inimene! Palju õnne meile sünnipäevaks.