Kaks nädalat ühe hoobiga. Postitus nr 13.....

See on ikka hirmus, kuidas aeg lendab. Jaanuarid on minu elus viimasel kümnekonnal aastal olnud kiired alati, kuid sellel aastal on see veel eriti kiire. Isegi nii kiire, et ei leia seda kahte tundi, et blogisse järgmist postitust teha. Aga kaugemale ei anna enam ka lükata, sest asju on kogunenud selle 10 päeva jooksul päris palju, millest rääkida.

Eelmise postituse lõpetasin humanitaarkomisjoniga, seda postitust alustaks siis eelarve- ja arengukomisjoniga. Toimus see siis neljapäevad (16.01) ja alustasime kell 16:30 lootes, et jõuame ikka vallavalitsuse pikendatud tööpäeva raames lõpule. No ei jõudnud, sest meil oli mitu detailplaneeringut, üks peremehetu puurkaev, eelarve, arengukava tegevuskava ja mitu infopunkti. Vaatasime kaarte, Exceli tabeleid ja nii see aeg kulus. Tegelikult oli väga asjalik koosolek ja mul on hea meel, et selles komisjonis on koos inimesed, kes neid asju jagavad. Kui me kell 20:10 koosoleku lukku lõime, siis olime ikka läbi küll. Järgmisel hommikul avastasin mina, et kogu see pea 4 tundi kestnud koosoleku protokollimine oli minu arvutist läinud, automaatsalvestamise olin ka suutnud ära kaotada, nii et nädalavahetusel sai ikka kõvasti mõttetööd teha ja komisjoni esimehelt ja Priidult mälu laenatud. Igatahes sain oma esimese protokolliga siiski maha ja tagasi pole seda ka veel sekteräride poolt lükatud. 

Nädalavahetus oli täis eksamitööde lugemist, kuid natuke sai ikka puhatud ka. Nädala alguses sai peetud maha paar ajurünnakut juhendatavatega, sest diplomitööd hakkavad jõudma sinna faasi, et tuleb hakata konkreetsemalt liigutama, et maiks tööd valmis saada. Sain ka ühe toreda uudise ühe oma sügisel ühet väliskogumikku esitatud artikli kohta, et pärast mõningaid parandusi läheb see trükki, nii et teadlase karjäär ka päris unarusse pole jäänud.

Selle nädala alguses oli ka uudis tõmbekeskuste kohta. No eks me teame seda juba ammu, et midagi tuleb, aga eks riiklikul tasandil ikka tullakse ja minnakse ja kui iga asja peale hoogsalt reageerida, siis võib üle reageerida. Mulle sattus ette pilt tõmbekeskustest ja paneksin selle siia ka, et siis ka minu blogi lugejad saaksid natuke mõtteid mõlgutada, sest kui läheb tõmbumiseks kuskile poole, siis ttuleb rahva käest ka küsida ja hea oleks ennast teemaga kurssi viia. Sama pildi leiate ka Rahandusministeeriumi lingilt, mille selle pildi alla panen.

http://www.fin.ee/public/pildid/Tombekesksued.png

Kolmapäeval oli POL. Meid viidi vaatama Lottemaad, Surju koolis pakuti meile imehead suppi ja magustoitu, millest viimase kohta oleks suisa retsepti tahtnud. Tegime ringkäigu ka koolis ja selle küljes olevas lasteaias ning edasi suundusime Surju rahvamajja istungile. Istungil kinnitasime komisjonide koosseisud, arutasime eelarvet, kinniasime kalenderplaani ja olid paar infopunkti. Meile käisid rääkimas oma eelmise aasta tegevusest ja edasistest plaanidest PEAK, SAPT, PSL ja PMKSL. Meelega ei ütle pikemalt välja, otsige linkide alt ise, kellega tegu. Igatahes oli päris huvitav kuulamine ja pärast tuline arutelu, sest rääkijad soovisid eelarve toetust. Vahepeal tehti pisike paus, sest esmaspäeval on maavalitsuses Rail Baltica asjus Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajatega kohtumine, mis tõotab minna päris teravaks, sest Pärnumaa valdade välja pakutud alternatiivtrassi koridor eelistab inimesi loodusele. 

Me Priiduga ikka istusime päris tulistel sütel lõpus, sest mõlemal olid lapsed lasteaiast vaja tuua ja õnneks siiski jõudsime seda enne lasteaia sulgemist teha.

Ja postituse võiks lõpetada selle kuu volikoguga. Punkte oli palju ja kartsime juba, et peame endale öö hakul võileivad tellima ja siis edasi istuma, kuid täiesti hämmastaval moel kulges volikogu rahulikult ja kiiresti. Me otsisime Rutiga välja ka volikogu töökorra ja ma siis tuletasin meelde, et kui pikalt küsida ja repliike esitada võib, kuid ei pidanud kedagi siiski väga piirama. Nojah, tänusõnad peab ütlema kõigest kahetunnise istungi eest opositsioonile, kes oli kohal ainult pooles ulatuses, kuigi puudujaid oli ka koalitsiooni ridades. Üldiselt on siiski olnud kõik kenasti kohal ja kuna eile eelarvet vastu võtta lõplike riigi poolsete summade puudumisel ei saanud, detailplaneeringud ja tegevuskava oli komisjon korralikult läbi arutanud, siis polnud ka midagi hullu ja enamus oli meil otsustamiseks ikkagi koos.

Järgmisel nädalal on toimumas volikoguliikmete koolitus, kuhu meie volikogust ka 7-8 inimest läheb. Saab siis lõpuks praktikale ka teooriat juurde ja loodetavasti läheb siis volikogus tegutsemine teadlikumaks. 

Ärge siis üle kütke ja nautige seda päikest, mis külmaga koos meile jagatakse!

POL Lottemaal (Kandela pildistatud)

Ja lähebki lahti!

Töö, ikka töö, läheb lahti. Päris tööl algas eksamisessioon, mis tähendab, et loe ja hinda, kiida ja  lohuta.  Ja ega volikogus ka talveund ei ole. 

Neljapäeval käisime Priiduga Vändras Rail Balticu bossidega, kui nii võib ministeeriumiinimeste kohta öelda, Kaisma rahvamajas kohtumas. Kolmetunnise aruteluga ei jõudnud me küll Sauga valla piiridesse, kuid saime Priiduga siiski pärast põhijutu lõppu oma õnnetu Oti tee Kilksama suvilate juures ka kõhuli kaardile viskudes viadukti vajavaks joonistada. Siis panime ühele kaardile paika valla olulisemad kohad, mida seal polnud. Mingi turismiobjektide vmt kaart oli, kuid seal polnud Urge raamatukogu ja Sauga noortekeskust jmt, seega tegime ka sellele kaardile oma lisandused. Meil selliseid kaklemiskohti polnud nagu teistel valdadel.

Pärast Kaismas käiku läksin korraks ikka vallamajast ka läbi, kuigi auto oli pargitud Urge raamatukogu juurde, et saaks koju päris tööd tegema minna. Priit ütles nimelt, et eelarvekomisjoni on nii palju asju tekkinud, et tuleb seda otsast likvideerima hakata. Uurisin Annelt, et mis vallavalitsuse istungitelt volikogusse minemas on ja kui kiiresti peaks oma komisjoni ära tegema, et jõuaks asju veel volikogusse saata. Õhtul saatsin veel Tõnule kirja, et teeks komisjoni ja lugesin talle ette need asjad, mis reageerimist vajavad. No mitte, et ma tahaks komisjoni esimehele midagi ette kirjutada, vaid ikka selleks, et endal ka kuskil meilikastis see nimekiri olemas oleks. Ja nii saimegi paika, et 16. jaanuaril on esimene eelarve- ja arengukomisjoni istung. 

Reedel käisime Harald Nugiseksi ärasaatmisel. Küll oli ikka palju rahvast! Mundrites ja puha, ilus lippude rida viis kiriku juurest surnuaia väravateni ja kõik lipuhoidjad olid noored kooliõpilased! Poliitikuid oli ka päris mitu kohal ja droon põrises taevas. Ikka tore, et oma valla mees nii tähtsat elu elas, et ära saatma tulid tähtsad inimesed.

Laupäeval oli valla eakate ja puuetega inimeste pidu. Käisin ka kohal, sest kõne tuli pidada. Esimene ametlik siis. Tundus, et sain vist hakkama, sest kurja näoga keegi ei vaadanud ja sain mõne naeratuse ka välja meelitatud. Mulle tegelikult meeldivad eakad inimesed. Nad on täis igasuguseid huvitavaid eluteadmisi ja ma ütlesin kohalolnutele ka, et suhelge oma lapselastega või kui need on kaugel, siis naabrilastega ja rääkige neile kuidas neil nooruspõlves elu oli. Meie praeguses vabas riigis ei kujuta noored ettegi, mis siis kõik taluda tuli ja samas kui huvitavaid lahendusi erinevatele olukordadele leiti. Mina kuulasin oma vanavanemate jutte lapsena alati põnevusega. Võib-olla sellest ongi pärit minu eriline kiindumus raamatutesse, mis räägivad taludes elamisest ja vanal ajal juhtunud asjadest.

Ma oleks hea meelega jäänud kauemaks sinna peole, sest seal olid nii Õie tehtud pidusöögid, Sauga koor laulmas, Tammepiigad tantsimas ja pärast esines vist veel keegi, aga ma pidin tormama semestri viimastesse loengutesse. Üliõpilased olid juba nagunii pool tundi mind 5 aasta vanusest videost kuulanud...

Pühapäev läks volikoguvabalt, kui nii võib öelda, kuid eksamineerisin veel hunniku üliõpilasi, hindasin mõned kümned eksamitööd ja oligi nädal läbi. Ja läbi paksu lume eksamilt koju sõites, orienteerudes Rakvere-Pärnu maanteel ainult nende iga 50 meetri tagant tee ääres olevate postide järgi, oli ikkagi hea meel, et talv lõpuks tuli. Tammiste kelgumäed on ka kenasti lumised ja paistavalt suurelt maanteelt atraktiivselt silma. Loodetavasti on need ka järele proovitud juba.

Esmaspäev oleks muidu möödunud rahulikult päris töö rütmis, aga vallavanem Priit helistas ja teatas, et valla tagaotsitavate piltide seinalt on üks pilt puudu. Ma jõudsin juba mõelda, et mul poeg on sellesse vanusesse jõudmas, et kas on millegagi hakkama saanud, kui selgus, et see on see "tagaotsitavate sein", kus kõik vallavanemad ja volikogu esimehed on ritta pandud. Jüri oli organiseerinud pildistamise juba peaaegu ära, aga ega mehed ju ei tea, et naisterahvastel pole see pildistamine midagi nii lihtne, et paned lipsu ette ja tehakse klõps ära. Mul oli just olnud selline üksi laua taga nokitsemise päev, kus polnud plaanis kellegagi peale ühe juhendatava kohtuda ja seega nägin välja pehmelt öeldes mitte väga pildile sobiv. No õnneks näen ma enamasti alati välja, vähemalt abikaasa sõnade järgi, mitte hullem kui tavaliselt ja eks ma siis jäin lootma pildistaja heale käele. Nii et varsti saab siis pilt seinal rippuma.

Teisipäev, ehk täna, oli pooleldi täis seminari, kus arutasime taaskord kolledži arengusuundi ja tundus, et täna hakkasime juba asjale lähemale jõudma. Igatahes on meilikast täis erinevaid pabereid, mida tuleb lugeda ja täiendada ja teadmiseks võtta.  Sain ühe eksami hindamisega ka ühele poole, ehk siis mitu üliõpilast on ootusärevuse käest päästetud. Õhtupoolikul suundusin aga taaskord Sauga aleviku poole, sest Ivika oli kokku kutsunud humanitaarkomisjoni, kuhu mind ka kuulama kutsuti. Panin keskmise lapse ANKi, millega ta väga rahule jäi ja pärast sealt lahkumist kohe uut külastust nõudma hakkas. Ise läksin seminariruumi koosolekule. Arutasime erinevaid asju, nagu näiteks selle aasta üritused, noortekeskuse töötajate muutusi, Tammiste piirkonna tegevusi, Jääfestivali kutset ja muidugi suurimat murelast - kooli minejate mahutamist koolidesse.

Üritusi sai kalendrisse täitsa mitu ja eks nende kohta püüan infot anda siis, kui nad kätte jõudma hakkavad. Noortekeskuse (Sauga oma siis) areng on ka olnud päris kiire ja seega on vajadus töömahtude täitmiseks veidi koormusi muuta. Lisaks oleks hea näha Urge noortega tegelejat sagedamini Tammistes, sest see asula on päris suureks kasvanud ja vajab ka süsteemsemat tegutsemist kui seda Tammiste Tegusad pakkuda suudavad. Loodetavasti nähakse seda vajadust ka volikogus ja leitakse eelarvest see rahasumma, et Tammiste noored ja miks mitte ka teised hakkaksid koos käima ja midagi toredat tegema. Sellega seoses tuli mul mõte pakkuda välja kolledži üliõpilasi projektide kirjutamisel ja ellu viimisel. Selgus, et sellist abi on päris mitmel asjapulgal vaja, seega suutsin ehk ka regiooni arengule sellega oma tagasihoidliku panuse anda. Eks tibusid loeme sügisel, aga sellisest koostööst oleks kasu päris mitmele poolele. 

Jääfestivalilt tuli ka kutse, kuid humanitaarkomisjon pidas seda pisut liiga mahukaks ja kulukaks ettevõtmiseks, et kohe hurraaga peale minna. Vaatame, mis volikogu sellest arvab. 

Kooliminejate probleem aga tekitas päris pika mureliku arutelu. Kohe kuidagi ei tea, kuidas seda muret lahendama hakata, sest üks on kindel - nõuda pole meil midagi, aga palumine vist ka ei aita. Igatahes on vald valmis asjaga tegelema ja midagi me peame ette võtma, sest see paberite linna viimine on koolilaste puhul päris suur ja kas sealt tagasi tullakse, on juba iseasi. Aga pea liiva alla pistmine ja lootmine, et läheb mööda, siin kohe kuidagi õige tegutsemisviis ei ole... Igatahes, kui keegi tahab mõne kasuliku ideega lagedale tulla, siis olen neljapäeva pealelõunal alates 14-st ka vallamajas ja täitsa valmis neid ideid kuulama. Igaks juhuks võiks siis mulle teada ka anda, et ollakse tulemas, sest siis on kindel, et käik tühja ei lähe.

Ma tõesti mõtlesin, et täna pikalt ei kirjuta, aga ikka tuli 1000 sõna. Panen lõppu veel 2013 aasta blogipostituse sõnapildi, mida saate kõik oma tekstidest teha kasutades lehte www.wordle.net.Tundub, et sõna "ka" on postitustes kõige sagedamini ilmnenud :) Toredat sõnavaatlemist lugejatele!

Uue aasta algus ja PP

Uue aasta esimene uudis oli kahjuks kurb. Suri valla aukodanik, 92-aastane Harald Nugiseks. Ma pole temaga küll isiklikult kohtunud, kuid lugesin päris mitmel korral temast ajaleheartikleid ja mulle jäi küll äärmiselt tore mulje sellest mehest. Minu kaastunne lähedastele ja küllap kaunistatakse tema viimne puhkepaik paljude lilledega, sest oma keerulise elutee jooksul on ta paljudele meelde jäänud.

Õnneks oli järgmine uue aasta uudis palju parem. Nimelt on meie vald teisel kohal aastase rahvaarvu kasvu poolest! Uudise väärtust ei vähenda ka see, et ainult kolm neid valdu oligi, kes Pärnumaal rahvaarvu kasvatasid. Ma ei oska nüüd seisukohta võtta, et kumb lisandunud inimeste arv on valla kohta õigem (ajaleht pakub tekstis +13, kuid artikli juures olevast tabelist arvutasin +10), aga selle mure saab Astridi abil ehk lahendatud. Seega oleme Pärnumaa valdadest kolmandal kohal oma 4080 elanikuga, ees on Saarde (4190) ja järgneb Paikuse (3877). Kui Saarde jätkab eelmise aasta trendi, siis on meil järgmisel aastal teine koht kindlalt käes. No loodame ikka, et nii hullusti neil ei lähe (st mitte päris -157 elanikku, piisab ka nt -100st). 

Kohustuslikud statistikaminutid jälle õnnelikult läbitud ja nüüd tänasest päevast. Reedel potsatas meilikasti kiri, et tuleb lugeda läbi ühisdeklaratsioon ja kui tekst sobib, siis 6. jaanuaril Maavalitsuse saalis sellele kellade ja vilede saatel allkiri anda (AK ka seda näitas, algus 11:19 minutil). Deklaratsioon puudutas Rail Baltiku trassikoridori muudatusettepanekuid ja meie valla piirides seal suuri probleeme ei olnud. Aga loomulikult olime nõus sellega, et Pärnusse peab tulema peatus, võimalusel tuleb vältida majapidamiste ja kodude poolitamist või lõhkumist, säilitama külasid kui tervikuid ja vähendada ehituskulusid näiteks väiksema arvu viaduktide ehitamise läbi, milleks erinevad vallad küllaldaselt võimalusi nägid. Neljapäevasel ministeeriumi esindjajatega kohtumisel Vändras siis näeme, milleks meie allkirjade andmist peetakse. Kuna deklaratsioon saab avalikuks nagunii, siis panen siia blogisse pildi kuidas meie vallas Rail Baltika trass kulgeda võiks. Ega see veel lõplik pole, kuid eks näeb, mis edasi saab. Panen pildi suuremalt, et siis saab ehk täpsemalt oma kodukohta otsida, kelle oma vastavas piirkonnas asub.

Allakirjutamise üritus oli täitsa tore. Inimesed rõõmsad ja sõbralikud, sooviti üksteisele head uut aastat ja visati nalja. Pärast oli maavanema ja Pärnu Omavalitsuste Liidu traditsiooniline aastalõpu (mis seekord pigem aasta alguse omaks võiks liigituda) vastuvõtt Ammendes, kus sai musta võid, lillat, rohelist ja punast kartuliputru (no ma tõesti ei liialda ja värvid olid ikka vinged) igasugu keeruliste nimedega lisanditega ja puha. Päris tore oli, seltskonna mõttes muidugi ka.

Aga ega midagi, tuleb aga pidude lainelt tagasi töölainele liikuda, sest laud oli täna vallas  protokollile allkirja andmas käies ühe kirja võrra täienenud ja komisjoniga peab ka liigutama hakkama. Laupäeval on valla eakate ja puuetega inimeste pidu ja teen siis oma debüüdi volikogu esimehena kõnet pidades. Loodetavasti pole publik väga karm.

Olekski nagu kõik... Ahjaa, pealkirjas on lühend PP. No Pärnu maakonna elanikule ei pea seda selgitama, aga kuna minu blogi loevad ka sõbrad Ameerikast ja Norrast ja Soomest ja Saksamaalt ja mujalt ka, siis selgitan, et see on meie kohalik kobruleht ehk Pärnu Postimees, kes tänast blogipostitust oma uudistega toitis.

Ohh, oleks unustanud! Head Uut Aastat ka! :)