Liikumisest ja liitumisest

Juba mitu nädalat on tahtmine blogida, kuid alati tuli midagi ette ja täna blogi vaadates selgus, et ma tegin viimase postituse septembris!?! Täitsa kole lugu tegelikult, sest enda arvates sai novembris ka üks postitus tehtud, aga ju ma siis ikkagi selleni reaalsuses ei jõudnud. Asi ei ole tegelikult üldse selles, et pole midagi kirjutada, pigem vastupidi, aga suvine rahulik kulgemine meenutas mulle, mis tähendab nö normaalne elu, kus arvuti ei olnud minu külge liimitud ja iga hetk ei pidanud kirjadele vastama või kellegi tööle hinnangut andma. Ja kuidagi ei saanud, tegelikult polnud esialgu vajagi, endisesse kiiresse rütmi tagasi liikuda kui sügis saabus. No ja pean tunnistama, et minu loomuses on teha mitu asja korraga või jätta see üks kiire asi teisi asju ootama.

Lisaks lisandus veel üks blogimise takistus. Nimelt headest asjadest on ju lihtne blogida, aga katsu sa rääkida asjadest, mis pole nii lihtsad. Igatahes nüüd ma siin siiski olen ja oma aasta viimase blogipostituse ka teen.

Tegelikult on see mittelihtne asi väga lihtne. Eestimaal on lahti liitumisepalavik ja ausalt on mul piinlik riigijuhtide pärast, kellel tundub see asi kuidagi käest ära läinud olevat. Ma olin seda haldusreformi juttu muidugi ammu kuulnud, kuid keegi ei võtnud seda nagu tõsiselt, sest tuleb uus minister või valitsus ja see idee maetakse maha jälle. Aga sellel sügisel läks asi ikka päris tõsiseks, sest Pärnu linn võttis liitumise plaanid korralikult ette ja septembri teises pooles arutasime esimest korda volikogu laua ääres abilinnapea Meelisega, et mis oleks kui Sauga vald liidetaks Pärnu linnaga. Eks see, et ta kohe ka meediasse läks oli veidi ennatlik, kuid siis ei osanud me sellest midagi karta. Nädal hiljem käisime Türi vallal külas vaatamas, mis mitme valla ja Türi linna liitudes on sealses eluolus muutunud. Kõik oli täiesti tavapärane, midagi erilist ei olnud, sai kuulatud ja küsitud ja arutletud. Paar päeva hiljem oli Maavalitsuse saalis haldusreformi arutelu, mille sisu oli mulle küll täitsa üllatuseks, sest kõik Pärnumaa omavalitsused tahtsid teada, mis siis saab selle reformiga ja selgus, et ministeerium tahtis meilt alles sisendeid!?! Põhimõtteliselt aasta enne lõplikke otsuseid pole veel seadust ega korralikku arusaama, mis on kriteeriumid ja kuidas asi kulgema hakkab. Ainus asi, mis vist selge oli sellel hetkel oli see, et liitujad saavad raha, aga reeglid selle saamiseks on järgnevatel kuudel pidevalt muutunud.

Õige huvitavaks läks asi sama päeva õhtul kui volikogus hakkasime oma viimase nädala tegevustest infot jagama. Opositsioon hakkas meid Priiduga süüdistama omavolilises liitumise korraldamises, millest nad kuulsid meediast. Ega meil polnud võimalust varem ka selgitada, sest erakorralist volikogu ju nädal enne korralist ka pole mõtet korraldada. Asi kulges pealtnäha rahulikult järgmise volikoguni, kui saime ametliku kirja Pärnu linnalt liitumiseks. Vahepeal olin suhelnud vallarahvaga ühelt ja teiselt poolt valda, et lihtsalt kuulda arvamusi. Oli tore näha, et inimesed peavad olulisemaks olla vallakodanikud edasi, selle asemel et linnakodanikuks hakata. eks lõplik tõde selgu siis, kui kodanike arvamust hakatakse mõne konkreetse liitumisplaani kohta küsitlusega ametlikult uurima.

Oktoobri volikogus oli arutelu täitsa konstruktiivne, kuid millegipärast ei suutnud me Priiduga osadele volinikele selgeks teha, mida tähendavad liitumisläbirääkimised ja vabatahtlik liitumine vs sundliitmine. peab ütlema, et sama jätkus ka järgmises volikogus, kus aur läks hoopis muude asjade peale, mitte aga sellele, et mida siis teha. Korra mõtlesin isegi, et peaks haamrit kasutama, sest asjad hakkasid väljuma normaalsuse piiridest. Selle asemel, et kaasa mõelda hakati hoopis poriga loopima. Volikogu protokollis kõike muidugi ei kajastatud, sest see on ikkagi ametlik dokument. Riigi poolt lubatud kriteeriumid ka novembri volikoguks ei olnud saabunud, kuigi tähtajaks öeldi 1.november. Saabusid need alles detsembris ja siis oli ka ainus kindel kriteerium, et 5000 inimest on vaja. Kui meil ka oleks see 5000 inimest, siis pole kindel, et meiega ei sundliidetaks mõnda teist omavalitsust, seega vabatahtlik liitumine oleks ikka parem viis.

Detsembri volikoguks jäi seega asi ikkagi lahtiseks ja ei jäänudki meil muud üle kui kirjutada vastuskiri, et me ei oska otsustada, kas läbirääkimised avada või mitte. Asi tundus sellega nagu selge olevat, kuid kui volikogu alguses volikogule opositsiooni poolt vallavanema umbusaldusavaldus edastati, siis oli selge, et midagi pole selge. Tänu jõuluüritusele kiirustamisele oli volikogu lühike, kuid jõudsime siiski Priiduga selle avalduse ja seletuskirjaga põgusalt tutvuda. Ausalt öeldes mul oli päris jõuetu tunne, et täiskasvanud inimesed endaga niimoodi manipuleerida lasevad. Üks võtab teema üles, jaurab ja jaurab ja suudab teised ka kaasa haarata olgu selleks põhjus siis milline tahes. Ega muulviisil vist ei jõuaks mõned liikmed ka voliniku staatusesse, kui seda oskust pole. Kaks aastat tagasi volikogusse nö puhta lehena tulles ei tahtnud ma erinevaid kuulujutte kuidagi kuulda võtta, kuid selle kahe aasta jooksul on selgeks saanud, et ega need jutud ilmaasjata pole tekkinud. Oma elus olen kogenud mitmeid kordi seda, et teist osatakse süüdistada ikka selles, milles ise ka kogemust omatakse nii et kui nüüd meedia jälle asja kenasti närida võtab, siis püüdke leida endas mõistuse hääl ja mitte hakata arvama kõige hullemat. Meie vallavanem on väga mõistlik meesterahvas ja mingid rahanumbrid teda mõjutada ei suuda, kuid sotsiaaltöö eriala inimesena on tema prioriteediks alati inimesed ja seda ka liitumise puhul.

Loodame, et meie vallas saab vana aasta rahulikult ära saadetud ja uus aasta tuleb huvitav, aga mitte "huvitav". Ehk tuleb varsti ka päris lumi ja inimeste meeleolud lähevad leebemaks.

Toredat aastavahetust!

Vaiksest konnatiigist elumere laineteni

Ehmatusega avastasin, et august jäigi blogimisel jälle vahele... Aeg ikka lendab liiga kiiresti, sest ma tõsimeeli arvasin, et augusti lõpus sai postitus tehtud. Aga eks tuleb see viga nüüd siis parandada.

August oli meil kenasti rahulik nagu tavaliselt. Vallavalitsus puhkas viimast nädalat ja selleks, et natuke aega seisnud masinavärk tööle saada on natuke aega vaja. augustikuiseks volikoguks, mis seekord toimus erinevatel põhjustel neljapäeva asemel hoopis reedel, oli üpris vähe punkte päevakorras, kuid kuna infot oli kogunenud päris palju, siis sai pärast 20-minutilist päevakorrajärgset istungit lisaks veel tund ja peale vallavanema infopunkte kuulatud ja arutletud. On tore, et suvega sai mitu olulist ehitust tehtud. Sauga koolis tehti sisetöid õpilaste arvu suurenemise tõttu ja staadion sai ka väikese uuenduskuuri. Jänesselja lasteaias tehti drenaaži- ja soojustustöid, Sauga alevikus vee- ja kanalisatsioonitöid, Pulli külas uuendati ka veesüsteemi. Tammiste lasteaia õueala tõsteti natuke, et kevadised uputused enam probleeme ei valmistaks, kuid eks lõplik tulemus selgub kevadel.

Suvel tuli ka veidi kurvem uudis, et meie tubli Noortekeskuse juhataja Ivika läheb riiklikule tasandile noorsootööd tegema. Õnneks on praeguseks juba ka uus juhataja valitud ja Ivika on kenasti volikogus ka ikka alles.

Ja Saialille elanikele on ka väike rõõmusõnum, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on nende teedega varsti palju parem seis, kui seni.

Peale volikogu oli järgmisel päeval POL istung, kus läks asi päris pingeliseks, sest kevadel edasi lükatud juhtide vahetus pidi nüüd teoks saama. Mul oli au olla valimiskomisjoni esimees ja said kõik hääled kokku kogutud ja ära loetud. Tulemuse avaldamine jäägu teiste õlgadele. Mina jäin tulemusega peaaegu rahule.

Ja järgmisel päeval sõitsime vallast kahe autotäie rahvaga POL augustiseminarile Viljandimaale Valmale. Kuulasime huvitavaid ettekandeid Viljandimaal toimunud ühinemistest ja Pärnumaa riigikogulastega sai arutletud ka pagulaste teemadel. Öö jäi küll lühikeseks, aga asi oli seda väärt, sest olen aru saanud, et kuluaarivestlused ongi need kõige olulisemad.

Augusti viimasel päeval sai ka viimast korda Tammiste lasteaia hoolekogus oldud. Natuke kurb oli ka, aga lasteaed on heades kätes ja volikogu tasandilt jään ma sellel nagunii silma peal hoidma.

Lootus saada natuke pausi volikogu esimehe tegemistest jäi üürikeseks, sest selgus, et seekord tuleb 1. septembril Sauga koolis volikogu esimehel kooliminejatele sõnad peale lugeda. Seekordne 1. september oli minu jaoks üks paras ralli, sest ka mu enda laps läks esimesse klassi ja nii ma siis olin kell 9 hommikul Sauga koolis, siis kell 10 juba oma last kooli saatmas ja kell 12 jälle Saugas tagasi, sest seal oli kooliuusikute pidulik aktus. Hea et mu põhitöökohas oli aktus päev varem ära peetud, sest muidu lihtsalt oleks aktustest üleküllus olnud. Ma loodan, et asendasin vallavanemat piisavalt hästi ja mul oli rõõm näha kui mõnus on Sauga koolimaja, kuigi koolipere pidi leppima sellega, et kõik ehitustööd polnud veel päris valmis saanud. Igatahes sai taaskord kaks klassikomplekti kooliuusikuid kooliteele saadetud.

Siis oli mõnda aega rahu, kuid 14. septembril oli plaanis eelarve- ja arengukomisjoni istung ja see vajas ka natuke ettevalmistusi. Ja peale seda mõtlesin, et tõmban veidikeseks vallaasjadest nö juhtme seinast välja ja tegelen kolledzisse külla tulnud 40 välisteadlase vastuvõtmise ja majandamisega, kuid oh ei... Vaiksest konnatiigist oli saamas lainetav elumeri...

Algas kõik sellest, et üks meie valla ettevõtja pakkus oma motelli pagulaste majutamiseks vallale. Vallas võtsime ettevõtja pakkumise vastu ja edastasime ka ministeeriumile, kuid me ei osanud oodata, et asi kohe suure kella külge pannakse ja meedia asjaga tegelema hakkab... Ilmus kena lugu ja ilusa vaatega teleuudis, kuidas Kiisa külas pagulased rahulikult elada saavad. Kui ma tulin 17. septembril pärast 15-tunnist tööpäeva koju, siis üleaedne naabrinaine oli täitsa pöördesse aetud, et nüüd tulevadki pagulased meile. Püüdsin teda siis rahustada, et meile pole veel pagulasigi suunatud ja ühtegi toetust ministeeriumist pole kinnitatud jmt, aga lumepall oli veerema hakanud ja selle hoogu niisama lihtsalt ka ei pidurda. Reede kulges rahulikult, kuid laupäeva hommikul oli ärgates esimene asi minna üle tee toimunud tulekahjut vaatama, sest elan teisel pool teed sellest kurikuulsast pagulastemotellist ja minu amet nõuab, et oleksin kohal, kui vallas on mingi probleem. Sain tuttavaks ka motelli omanikuga, kes oli äärmiselt õnnetu, et asi on sellise pöörde võtnud ja tikud on käiku läinud. Õnneks põles ainult lauahunnik, mis oli seal juba päris pikalt seisnud ja ise süttida kuidagi ei saanud. Keskpäeval oli juba vaja politseile ütlusi anda ja seda ma ka tegin. Ehk politsei suudab välja selgitada, kes selle rumala teoga hakkama sai.

Positiivne on asja juures see, et meie küla, kus väga tugevat läbikäimist hajali elumajade tõttu ei ole, on nüüd koondunud põhitegijaks pagulaste vastu võitlemisel ja ehk saab seda tekkinud ühtsustunnet, mis allkirjade kogumisel tekkis, ka edaspidi ära kasutada. Ma olen seda kõike seni kõrvalt vaadanud, sest olen küllaltki emotsionaalse inimesena kaheaastase volikoguesimehe positsioonil olemisega taaskord ja korduvalt aru saanud, et tark ei torma ja minu kui ametniku roll on erinevaid osapooli kuulata ja õiglane otsus teha. Kuna mul on kogemus välismaalastega suhtlemisel, siis tean, et nad on meist palju avatumad ja suhtlemisaltimad, kuid olgem ausad, mina olen seni suhelnud tööalaselt ja teadlastega. Meedia peaks endale ka aru andma ja mõtlema, et mis kuvandi nad pagulastest loovad ja kui tõesti on hädas lapsed, siis võiks meis, eestlastes, olla siiski niipalju abivalmidust, et me neid aitame. Seda enam, et kaudselt on ka meie riik vastutav selles tragöödias. Kuid uhkelt riides olevad, prügi maha loopivad ja teiste arvelt hüvesid nõudvad täiselujõus mehed... Nemad võiksid küll midagi muud teha kui almust paluda.

See on minu isiklik arvamus ja olgu see siis siin välja öeldud ja võtan nende sõnade eest täie vastutuse, kui keegi seda vajama peaks. Meedias on majutuse pakkumine nimetatud "pagulaste keskuseks" ja selle viimase vastu meie külas olen ka mina, kui sellele pole mingit riigipoolset abi ja tuge, sest meie vald pole üksi nii rikas ja võimekas, et paar sotsiaaltöötajat suudaks umbkeelsete võõramaalaste hordidega toime tulla. Enne peavad olema ikka kõik tugisüsteemid paigas, sest muidu muutub meie suhteliselt turvaline elukeskkond selliseks, et inimesed enam siin elada ei soovi. Nüüdseks on ka kindel, et motelli omanik on oma soovi tagasi võtnud, sest külarahva vastasseisu ta austab. Lisaks on teada meil eilsest ministeeriumi poolt, et meie valda seda keskust hetkel ei plaanita, sellele on juba teine koht leitud, kuid las meediale jääb selle uudise levitamise au. 

Allkirjade kogumine aga jätkub homseni ja Urgelt viin homme (24. septembril) isiklikult need valda volikogusse kella 15 paiku. Nii et, kes tahab veel arvamust avaldada, siis on natuke aega. 

Eile aga oli üks väga huvitav ja teine väga tore sündmus veel. Lõunal oli meil kohtumine koos Pärnu linna kõrgeimate juhtidega Türi valla juhtidega. Nimelt käisime vaatamas, kuidas Türi linn ja neli ümberkaudset valda on 10aastat tagasi asetleidnud ühinemisega rahul. Oli väga huvitav ühine bussisõit ja kohtumine, kus sai välja öeldud mitmeid mõtteid, mis meie vallal on linnaga seoses olnud. Homses volikogus neist ka räägime ja kuulame volinike mõtteid ühinemise teemal. Otsuseid veel tegema ei hakata, nii et allkirju koguma pole vaja veel hakata. Seega elu läheb huvitavaks, kuid ühinemine ei toimu kindlasti siis, kui vallale sellest kasu pole, seepärast tulebki vaadata, mida mujal on tehtud ja kuidas tulemusega rahul. Lisaks teeme analüüse ja konsulteerime veel enne kui lõplikuks otsustamiseks läheb. Ka vestlusringe oleme valmis linnajuhtidega koos külades ja ka linnas tegema.

Ja see eelpool mainitud tore sündmus oli Urge naisseltsi 15-s aastapäev. Küll oli tore "mede küla mutte" nii kenasti üles rivistatuna näha ning Linnutaja torupillidel hingest ja ihust läbi puhuda lasta. Priiduga rääkisime pärast pidulikke hetki, ürituse lõpuosas, ka ühinemisest ja pagulastest nii et sealsete inimeste mõtted ja arvamused on meil osaliselt teada. 

Lõpetuseks üks ilus pilt ka eilsest üritusest:

Südasuvine

    Mul sai kevadel selline küllastus kirjutamisest, et ma ei tundnud isegi piinlikkust sellest, et blogi ei kirjutanud. Kes tahtis sai vallalehe mai, juuni ja ka juuli numbris minu ja minust kirjutatut lugeda. 

Täna ma siiski lasin end kanda emotsioonidetulvast, mis kahe eelmise päeva jooksul kogesin, niikaugele, et istusin keset kena vihmajärgset suveõhtut arvuti taha blogima. 

Kui alustada eelmises postitusest lubatust ehk märtsist mai keskpaigani toimunud olulistest sündmustest, siis pikemalt peatuksin POLi Leedu reisil. Eks see paras tegemine oli, et neli päeva tiirutamist oma ajagraafikusse mahutada, kuid asi oli seda väärt. No ja oma tööandjale Hennule võin kinnitada, et kogu seltskond nöökis mind korralikult kui ma jälle bussisõidu ajal arvuti lahti lõin ja tudengite kodu- ja lõputöödega tegelema hakkasin. Aga see mis toimus bussisõitude vahepeal oli lihtsalt suurepärane! Käisime Druskininkais, mis oli lihtsalt selline vau-emotsioon, et siiani kõigile sellest räägin! No 11 000 elanikku ja keskmiselt 23 000 turisti kuus! Ei mingit sessoonsust nagu Palangas.... Aga tagasitulles tegin esimese asjana käigu meie kolledzi Turismiuuringute kompetentsikeskuse juhataja juurde ja soovitasin tal teeninduskultuuri sinna linnakesse tõstma minna koolituste abil. Sest kui ikka on tohutu suur veekeskuse ja sauna kompleks, sisesuusahall, vinge seikluspark ja imelised lillepeenrad üle terve linna, siis ei saa lasta teenindajatel nii loiult oma tööd teha. Šiauliai, Vilnius ja Kaunas olid ka muidugi toredad linnad. Tagasi Pärnusse jõudes saime Liivi tee ja Riia mnt ristis kenasti kõik 3000 motikat ka üle kaeda, sest täpselt meie nina ees pandi tee nende jaoks kinni.

Teine maikuu tippsündmus oli muidugi meie valla rahvajooksu II toimumine. Tegijatel juhtus nii mõndagi. Näiteks selgus ühe kogenud korraldajaga enne starti juteldes, et maanteel olema pidanud märgid seisid endiselt minu hoovis, kuid volikogu aseesimees Tõnu oli kohe operatiivselt valmis tegutsema ja sai mure kiiresti lahendatud. Aga üldiselt, nagu ka maikuu vallalehes kirjutasin, läks asi kenasti korda ja loodetavasti tuleb ka III rahvajooks. Saime päris kena kajastust ka kohalikus lehes, kus meid võrreldi palju kogenenumate korraldajate üritustega ja päris positiivselt. Tänan kõiki, kes oma panuse meie jooksu õnnestumisesse andsid!

Mai lõpus lõpetas mu viimane laps lasteaia ja nüüdsest hoian lasteaial kätt pulsil ainult volikogu esimehena, mitte nö teenuse tarbijana. Lõpetamisest veel seda, et Sauga põhikooli üle on hea ka uhkust tunda, sest meie koolis lõpetas 9. klassi tervelt 2/3 ainult viitega. 

Juuni algus möödus ilma suurema kärata suvetöö, eksamite, kaitsmiste ja põllutööde tähe all. 11. juunil pidasime ja eelarve- ja arengukomisjoni istungit ja see on viimane kord, kui seda neljapäeval teeme, sest nädala pärast oli volikogu, mille ma sõna otseses mõttes ära unustasin. No minu jaoks olid samad temad juba ju nädal varem läbi käidud... No õnneks on vahemaad väikesed ja teiseks punktiks olin täiesti valmis rooli Tõnult üle võtma ja kõik kulges kenasti veidi roosamas toonis (häbist muidugi) esimehe juhtimisel.

Ja siis tuli suur suvi... no talvises kuues nagu näha, aga minu hallataval põllumajandusharul on sellisest ilmast ainult kasud sees, nagu nüüd juba kindlalt väita võib.

Ja nüüd natuke lähemalt eile ja üleeile toimunud võiks öelda, et selle suve tippüritusest, vähemalt minu jaoks küll. Nimelt toimusid Tabiveres 20. omavalitsusjuhtide mitmevõistlused. Tori vallavanem Kaie ei saanud tulla, Are Laurit ikka ka moosisin, kuid lõpuks tuli ikka üksi minna. Korra mõtlesin ka, et ahh mis ma ikka üksi lähen, aga täna oma valutavate kontide kiuste olen rõõmus, et läksin.

Meeste osas on see võistlus ikka täitsa mõisa peale võistlemise värk, mehed hullunult teevad sporti, mõni juht oli suida poole väiksema õllekõhuga kui aasta tagasi ja mis saab selle vastu vallakodanikel olla, et neid terve ja tugev juht eesotsas on. Naiste konkurents on ka läinud tihedamaks ja seekord oli suisa 7 naist, kelle seas ka üks 72a proua, kuid tegi nii mõnedki alad kenasti kaasa ja sai vinge eriauhinna ka veel, Korraldajad lubasid, et kui 10 naist kohale tuleb, siis hakatakse naistele ja alavõitude eest karikaid jagama. Nii et järgmisel aastal tuleb naisi rohkem kaasa haarata.

Kui aga rääkida lähemalt võistlustest, siis Jõudi kodulehel on kenasti olemas tulemused ja igaüks võib võrrelda, mida ta kellest paremini teeks. Pildid ka kenasti olemas, nii et vaadake, kas ikka oli lihtne võistlus. Mina polnud kunagi teinud kolme ala: ATV ja BMX-iga sõitnud ning ketast visanud. BMXi võitsin ja ketas läks nii hästi, et kohtunik tegi komplimendi mu kettaheite tehnika suhteski. Kivivise (põhimõtteliselt kuulijänn 12 kg kiviga) oli ka asi, mida polnud kunagi teinud, kuigi eelmisel aastal oli see sama võistlus aga topispalliga, Noolevise natuke ebaõnnestus, kuid see eest kanuuga Äksi motelli juures pargis pea kilomeetrine ring üksi läbida oli päris mõnus. Eks seal oli matemaatilist mõtlemist vaja, mis kaarepikkuse, kurvi raadiuse, liikumiskiiruse ja aeru jõudu pidi arvesse võtma, et mitte kaldasse sõita, mis nii mõnegi juhi sekundeid jõudsalt kasvatas. Tegin ära ka kolmele mehele, nii et täitsa uhke tunne oli. 

Esimese päeva lõpetasime Lüganuse Marja-Liisaga täiesti võrdsete punktidega ja mina asusin edumaad kasvatama õhtuse ala ehk tantsimisega. Võis muidugi mõelda, et parem on kell 21 kenasti magama minna, kui ennast valsse ja polkasid keerutades hommikuks ära väsitada, aga kogemus rääkis vastupidist ja nüüd võin öelda, et selline edumaa kasvatamine aitas väga palju.

Järgmisel hommikul oli esimesena üks huvitav ala ehk suundorienteerumine, mille me naiste jaoks veidi lihtsamaks palusime teha, sest mehed olid oma 10 punkti läbimisega nii hullusti jooksma pidanud, et pidid otsi andma. Me leppisime kuue punkti läbimise peale kohtunikega kokku. Jäin kolmandaks, kuid ainult rumala vea tõttu, sest mälu vedas natuke alt ja pidin eelviimase punkti juurde viimasest tagasi jooksma ja sellega sai esimese päeva põhikonkurent minust napilt ette. Järgmise ala ehk laskmise triki olin ma saanud kätte tänu meie valla külade mängudele, kuid suurest õhupüssist laskmine oli ikka midagi muud kui sportpüssist, aga pärast seda kui ma sain aru, et minu parem õlg ei sobi püssi hoidmiseks millegipärast, lasin vasakult õlalt suisa 66 punkti 100-st, jälle jäi kaks meest mu selja taha. Meie naiste võitja ette jäi ka kõigest kaks mees, nii et päris tugevad tegijad olime.

Korvpallivisetes sain harjutamisel suisa 4 kolmest viset sisse, mis minu puhul on suisa hämmastav, kuid võistlusel nii hästi ei läinud kahjuks. Kettaheide täpsusele (20m joonele) läks nii, et esialgu oli esikoht napilt minu, kuid mõõtmisel midagi juhtus (kuigi ma ise olin ka üks abiline mõõdulindi hoidmisel) ja sain siiski teise koha. Vihmase ilma tõttu tehti kõike rabistades ja tagantjärele ei suutnud keegi enam midagi selgitada. Aga eks see ole ka omaette kogemus.

Viimane ala oli mälumäng. Ma ei osanud selleks kudiagi ette ka valmistada ja läksin lihtsalt puusalt tulistama. Ja see tuleb mul üpris tihti kenati välja ja selgus, et ma sain teise koha ainult oma vanusele või siis õigemini noorusele, sest sain Rapla vallavanema Ilviga täpselt samapalju punkte ja reeglid ütlevad, et siis saab esimese koha vanem võistleja. Aga minu esikohta see enam ei kõigutanud. Nii et jah, juhtus nii, et ma sain esimese koha naistest, milliega kaasnes ka uhke rändkarikas, kuhu tuleb aasta jooksul graveerida minu nimi. Seal on juba kuuel korral Halinga vallavanema Ülle nimi, nii et oli ka aeg karikas Pärnumaale tagasi tuua. Esmaspäeval viin karika valda ja siis saavad kõik seda vaatamas käia kui tahavad. Igatahes olid toredad kaks päeva ja võib rahumeeli tagasi vaarikapõllule end paariks nädalaks komandeerida. Aitähh kaasvõistlejatele ja siia lõppu siis naiste esikolmiku pilt ja grupipilt ka Jõudi pildiseeriast.

Mõned pildid blogi ilmestamiseks ei taha millegipärast läbi tulla, aga eks lisan need siis hiljem :)

Loodame siis, et augustis tuleb ka suvi meie valda!

Kiirel ajal kiiretest asjadest kiirustades

Endal on ka piinlik, et pole olnud aega kirjutada, aga tagumine aeg on teha üks postitus, sest pühapäeval on kiirete aegade üks põhjustaja aset leidmas ja seda on vaja ikka natuke promoda.

Viimase kahe kuu sisse on mahtunud palju põhitööd, sest kevad on ülikoolis ikka ÜLIkiire aeg ja ma siiralt loodan et mu pea kaks kümnelist juhendatavat üle koera saba saavad järgmise nädala keskel. Aga on käidud ka koosolekutel ja kohtumistel ja tiirutamistel vallavolikoguesimehena. Kirjutan sellest vast pikemalt järgmises postituses.

Aga mis siis on see pühapäevane üritus, millega ma viimased kaks nädalat (varem ka aga mitte nii intensiivselt) tegutsenud olen, Nimelt toimub minu, Katrini, Kaie, Tuuli ja loomulikult vallamajast Tiiu tõukamisel pühapäeval Sauga valla II rahvajooks "Jookse külale külla". Ma olen suhelnud igasuguste ametitega lubade asjus, siis politseinikega turvamise asjus, siis sponsoritega toetamise asjus ja vahetanud lugematuid (kellegi poolt siiski loetud) e-kirju igasugustel muudel korralduslikel teemadel. Täna lõikasin näiteks 100 ümmargust kleepsu välja, loosisedelite põhjad veel ootavad oma aega. Hea et volikogu aseesimees Tõnu ja Jüri vallamajast oma meesjõuga meid naisi ka toetavad.

Igatahes on asi nüüd nii kaugel, et jooks saab toimuma. Panen valla lehel oleva info lingi siia, siit saab kiiresti kogu info ja registreerimise ka ära teha. Rohkem saab Facebookist, kuhu oleme üles laadinud pilte toetajate poolt antud auhindadest jmt.

Ilma lubati ka sellist kena, nii et tulge siis kohale ja tundke rõõmu sellest, et hunnik inimesi vabatahtlikult üritust tahab korraldada.

Millalgi siis pikemalt ka muust asjalikust, mis vallas on toimunud :)

Hoogsalt kevade poole!

Viimases postitusest on möödas mitu nädalat ja seega on sobiv aeg teha järgmine postitus.

28. veebruaril toimus 23. Eesti valdade talimängude raames ka omavalitsusjuhtide võistlus, millel ma osalesin. Oli päris meeleolukas võistlus, kus sai sõita tõukekelguga, visata palli ja loopida discgolfi ketast. Saavutasime tubli 12-nda koha nagu tulemustest näha on ja tulemusi lähemalt vaadates päästis minu osalemine meie valda 14-ndale kohale jäämisest. Kahjuks ei saanud ma oma naiste arvestuse kuldmedalit vastu võtma jääda, vaid pidin kihutama üliõpilaste juurde loengusse. Lõunasöögil suhtlesin pikalt ka Tartu valla vallavanemaga ja imestasin kui palju on neil projektitegevust väliskoostöö raames, millest vallavanem õhinal mulle ülevaate andis.

Vahepeal sai natuke taastuda ja täpselt sama korrata 6. märtsil Pärnumaa talimängude juhtkonna  võistlusel koos Priidu ja Arturiga. Saavutasime küll napilt neljanda koha (discgolfi võistlusel jättis meid õnn maha), aga üldkokkuvõttes oleme hetkel nö suurte valdade lõikes siiski kolmandal kohal. Oli tore ja meeleolukas võistlus ja seekord oli rõõm selle üle, et naisi oli päris palju ja tekkis ka võistlusmoment. Detailseid tulemusi saab näha siit. 

Spordiga on mõneks ajaks asjad ühelpool ja aeg keskenduda tööle. Praegu seda postitust kirjutades olen Raplamaal  Luhtre turismitalus, kus meil juba teist päeva kestab POL-i Kevadseminar, mille läbivaks teemaks võib võtta ettevõtluse arendamise maakonnas. Kohtusime ka peaaegu kõikide Pärnumaalt riigikokku valitud isikutega, kahju, et hr Kivimägi ei leidnud mahti meiega kohtuda. On rõõm näha, et ollakse entusiastlikud ja soovitakse kohalike KOVidega koostööd teha. Jääb loota, et see entusiasm ei vaibu.

Lõbusamalt poolelt võib tunnustada Ivikat ja tema meeskonda, kes korraldasid kena naistepäeva peo, milles saab vast pilte ja muud näha Sauga varsti ilmuvas vallalehes.

Noorte spordi koha pealt julgustan noori osalema Sauga valla noorte kompleksvõistlusel, mille kohta info leiate kõrval olevalt vaatmikult.

Lisaks teavitan ka sellest, et Sauga valla Rahvajooksu korralduskomitee koosolek toimus 9. märtsil ja rattad lükati hoogsalt veerema. Ootame kõikide asjast huvitatute panust, et see tore üritus Tammistes sellel aastal õnnestuks.

Täna sai kokku kutsutud ka järgmine volikogu ja istungi materjalid laiali saadetud. Seega kõik käib oma kindlat rada ka peale valimisi, loodetavasti aina paremuse suunal.

Palju õnne Eesti!

Tänasel pidulikul päeval on hea meel kirjutada mitmest toredast sündmusest.
Esmalt sellest, et eile sai maavanema, linnapea ja POLi ühisel vastuvõtul uhke märgi rinda meie volikogu liige Egon, kes on  silma paistnud ettevõtjana kohalikku elu edendades. Palju õnne!

Teiseks sellest, et hoolimata kõledast ilmast sai vallamaja juures vastlapäev peetud. Sai saaniga sõita (piltidelt, mis varsti kodulehtedele tulevad, saate näha, mis trikiga seda tehti), vurri meisterdada, politseinike õpetusi kuulata ja näitlikku õppetundi vaadata ning loomulikult ennast kuklitest ja hernesupist kurguni täis süüa.

Kolmandaks sai volikogus eelarve vastu võetud ja seega saab erinevate asutuste elu nüüd kenasti jätkuda. Mitte et see ilma eelarveta seisaks, aga kindlam tunne on oma toimetusi teha, kui numbrid kenasti kinnitatud.

Rohkemat ma tana öelda ei tahtnudki. Kuulake siis EV presidendi sõna ja minge kenasti valima. Mul juba tükk aega idkaardilugeja suriseb, et tee nüüd ära, aga otsustasin siiski pühapäeval isiklikult kohale minna. Ikkagi tähtis päev ju!

Tundke siis rõõmu meie kenadest lipuvärvidest ja olge õnnelikud oma vaba riigi pärast.

"Vaikus on kuldne ..."

"Kas vallavolikogus tööd ka tehakse?" küsis täna mu väga pikaajaline sõbranna, kes minu blogi postitused oma meilile laseb tulla. Kui blogi postituste sagedust vaadata, siis jah, tööd ei toimu, aga samas, äkki on töö nii tihe, et pole mahti seda paaritunnist kirjatööd ette võtta? Või nagu mu üks teine pikaajaline sõber mu kirjutamise inspiratsioonipuuduse kohta ütles, et inimene peab alati mõtlema, et kas seda, mida ta tahab öelda on vaja öelda, kas seda peab kohe ütlema ja kas ütleja pead olema just Sina... Pannes need kaks mõtet kokku, pean ütlema, et tagumine aeg on aasta alguse  tegemised enne kirja panna, kui uus aasta, küll Hiina oma, tuleb.

Esimene selle aasta üritus oli Tähesära üritus, kus Pärnumaa tublid spordi- ja kultuuriinimesed oma tunnustuse said. Oli meie vallast ka Tubli spordinoormees Endri, kes lavale astus. Pärast jätkus meeleolukas uusaasta soovimine, sest KOV juhid olid kõik kenasti esimest korda kokku saanud. Kena ja armas üritus oli. 

Peale seda sai hoolega eksamineeritud üliõpilasi, kuid esmaspäeval 12 jaanuaril kohtusime Sauga ANKis naabervaldade esindajatega, et saaks arutada omavalitsuste investeeringuplaane. Raha on nagu alati vähem kui vaja oleks, aga meie valla poolt sai kirja pandud kergliiklusteed Tammisest Nurmenuku teeotsani, Urgelt Sindini ja teisel pool valla servas oli ka paar lõiku, mis plaani pandi. Lisaks rippsildade renoveerimine. 

Järgmisel päeval käis mu koolivend Hr Siseminister Pärnumaa KOV juhtidele uut maavanemat näitamas. Eks me olime Kalevit enne ka näinud, aga kuna see on seaduses ette nähtud, siis andsime oma soovitused ka kaasa. Väike arutelu küll oli, aga seal olid muud teemad, mitte see, et maavanem meile ei sobinud. 

Nädala lõpus laupäeval toimus eakate uusaastapidu. Oli väga meeleolukas kontsert, väga mehine ja südamlik. Priiduga tervitasime ka lavalt kohaletulnuid ja Priit jagas visiitkaarte ka, No teate küll, neid, mida 1. märtsil vaja läheb. Pärast toimus pidusöök Conzenhofis, aga mina sinna ei jõudnud, sest üliõpilased soovisid minuga oma lõputöid arutada. Järgmisel päeval lendasin Portugali ja sealt sõitsin Hispaaniasse. Tööasjus muidugi, puhkamiseks pole veel mahti leidnud. Samas korraks päikese kätte minek, mis siis et sooja oli 10-15 kraadi, oli täitsa tore. Neljapäeval sai volikogule digiallkiri ka sealt riigist saadetud, et nädala pärast ikka volikogu toimuks. Ikka tore see Eesti e-elu.

28. jaanuaril toimus ka POL. Käisime seekord külas Sindil, lasteaias ja muuseumis ja paisu vaatamas ja Krulli kohvikus ja lõpuks koosolekul koolis. Eelarve sai vastu võetud ja veel nii mõnigi probleem arutatud. Ülevaadet ja ohtralt pildimaterjali võib leida siit.

Järgmisel päeval oli volikogu. Kuulasime üldplaneeringu eskiisi tutvustust, kiitsime heaks linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia, arutasime eelarvet teist korda, kinnitasime koolieelsete lasteasutuste pedagoogide töö tasustamise alused ning majandusaasta aruande auditeerija. Lisaks sai valitud ka rahvakohtuniku kandidaat ja paika pandud valimisjaoskonnad ja nende koosseisud. Leppisime kokku ka eelarve- ja arengukomisjoni istungi, mis 11. veebruaril ka peetud sai. Kammisime seal eelarve põhjalikult üle ja reedel saatsime selle kenasti viimaseks lugemiseks volikokku.

13. veebruaril, reedel ka, sai peetud Tammiste lasteaia 4.ndat sünnipäeva. Viisime valla ja volikogu poolt kingituse ka ja sõime väga maitsvat torti. Ikka tore vaadata kui tublid meie lasteaednikud on!

12.-13. veebruaril oli KOV juhtide talipäevad, kuid kuna mina sain 12. veebruaril kätte oma õpetajakoolituse lõpudiplomi, siis pidid jõu ja ilu numbrid seekord vahele jätma. Aga just täna avaldas valla spordispetsialist Tiiu soovi, et tahab meid Priiduga saata eesti valdade talimängudele juhtide võistlusele ja kuna need on meie oma Jõulumäel, siis jõuan enne õhtuseid loenguid spordi ära teha ehk. Saab suusatamise meelde tuletada, tõukekelgutamine ehk ka päris meelest pole läinud ja discgolfi ma ka ikka harjutanud natuke, nii et naiste arvestuses ehk suudan midagi isegi ära ka teha. 

Pärnumaa juhtide talimängudel saab ehk ka osaletud.

Nüüd on lühidalt üle käidud kõik toimunud ja eesootavad sündmused. Vastlapäev on homme! 

Vallarahvale on laupäeval trall valmis pandud, kavatsen ise ka sealt läbi hüpata, kui loengud saavad peetud. Homme on Urgel ka minu isa koos meie volikogu liikme Aita õega oma medalikollektsiooni näitamas, nii et tulge vaatama maailmameistreid!

Pikka liugu ja terveid konte!