Kohtumised tähtsate meestega ja natuke oli naisi ka.

Juba mõnda aega on postituse tegemise kihk peal, aga kuidagi on ikka juhtunud nii, et tegudeni jõudnud ei ole. Viimasest postitusest on märkamatult saanud jälle pea kuu mööda ja kaugemale enam lükata seda ei ole tahtmist. Seega siis annan ülevaate sellest, mida ma siis oktoobrikuus volikogu esimehena korda saatsin.

Eelmine postitus lõppes sellega, et oli tulemas kohtumine politseinikega. Tegelikult sai nendega kohtutud sel kuul suisa kolm korda. Esimene oli siis kuu alguses, kui Lääne Prefektuuri Pärnu jaoskonna politseinike peamine mees koos meie piirkonnavanem Maksimi ja noorsoopolitseinik Kairega tulid valda näitama, kes nad on ja rääkima, kuidas nad saavad vallarahvale kasulikud olla ning kuidas see uus politseireform siis nüüd kohaliku elu korra tagamisele mõju avaldab. Väga toredad inimesed olid kõik kolm ja vallaasutuste juhid, kes neid kuulama olid tulnud, said kõik oma küsimusi küsida. Suur rõhk on just ennetusel ja turvalisuse tagamisel nii et loodame siis parimat selle reformi rakendumisest.

Paar päeva enne politseinikega kohtumist oli tegelikult ka õpetajatepäeva pidulik üritus Jõekääru Kiviaidas. Tänasime parimaid valla haridusasutuste töötajaid, mängisime mälumängu ja tuvastasime meeskonnatöö liidreid. Muusikat tegi noor bänd ja oli täitsa tore üritus.

Järgmine nädal oli kuidagi liiga rahulik, kui mitte arvestada seda, et meilikastis käis elav arutelu Uuemetsa naabrite kokkuleppe osas, sest mõned asjad ikka polnud ühele või teisele osapoolele meeltmööda ja tuli vahemeest mängida. Õnneks suurema tule võttis enda peale vallavanem ja mina lihtsalt jälgisin mängu.

Ja siis tuli nädal, kus esmaspäeval kohtusime taaskord Sõnajalgadega, kes käisid näitamas plaani, kuhu nad saaksid ja tahaksid esimesed tuulikud püstitada. Samas oli juba ka kohalike tuulikutevastaste kõrvu plaanid jõudnud ja sealt on ka vastutuuled arvatavasti puhuma hakkamas. Samas ütlen siinkohal ära, et hetkeplaanides on paika pandud 5 tuulikukohta, enamasti metsa sisse, Urge asulast kilomeetrite kaugusele, maaomanikud on asukohtadega päri ja lähimad naabrid ka. Detailplaneeringuga, kui volikogu selle algatamiseks loa annab, hakkab siis selguma see, kas ja kui palju neid siiski tuleb. 

Kolmapäeval oli siis kohtumine ametiaega lõpetava maavanemaga ja peale teda taaskohtumine Lääne prefektuuri juhi Sinimeriga. Mõlemad olid päris huvitavad ja asjalikud, kus arutasime edasisi plaane ja tegevuskavasid. 8 novembril saab toimuma üks suur rahvakoosolek, kuhu loodame, et tulevad vallarahva ärksamad esindajad, kellega siis kaardistada probleemid ja paika panna lahendused. Sinimeri ise tuleb meile seda üritust juhtima ja kõik on oodatud liituma. Toimub see Saugas noortekeskuses algusega kell 11, kui ma nüüd õigesti mäletan. Ise ma kahjuks ei saa osa võtta, aga ega mina ei olegi seal kõige olulisem osaleja, rahvas on ja seega palun neil, kes personaalse kutse saavad, kohale tulla ja võtta kaasa veel neid, kes nende arvates heale üritusele kaasa võiksid aidata.

Neljapäeval sai jälle kohtumine tehtud, sest valla ettevõtjate ümarlaud oli. Kutsututest olid kohal küll vähesed, kuid eks ettevõtjatel on käed-jalad tööd täis. Tore oli näha, et mehi ja naisi oli ettevõtjate poolel peaaegu pooleks. Kohal olid kolmandat korda ka politseinikud, kes taaskord uuele publikule end näitasid ja muresid kuulasid.

Järgmine ehk siis täna lõppev nädal oli jälle suhteliselt rahulik. Käisin Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teabepäeval, kus räägiti sellest, kuidas iseteenindused ja e-arved popimaks saaksid ja seega palju puid kasvama jääks ja paberiks ei tehtaks.

Reedel oli aga väga tähtis päev - vallal oli sünnipäev! Käisin reedel korralist volikogu kokku kutsumas ja materjale laiali saatmas ning pärast seda tegin end ilusaks, et sünnipäevalapsele väärikalt õnn saaks vastu võetud. Tammiste lasteaed oli piduehtes inimesi täis, jagati parimatele tunnustust ja endal õnnestus ka aukiri ja valla vihmavari lisaks lillele ja kommile saada kevadise rahvajooksu käima lükkamise eest. Kogu põhimeeskond sai ka tunnustatud ja selle üle on mul eriti hea meel, sest päris mitu asjalikku inimest sai üldsusele paremini nähtavaks oma tegutsemisega.

Õhtu oleks peaaegu lõppenudki superkokk Õie kiluleiva ja tordiga, kui vallavalitsuse kabinettides peituvad naised poleks mind linnapeale pubisse vedanud. Polnud seal juba päris kaua käinud ka, seega oli päris tore õhtu lõpp mõnusas seltskonnas. Rõhk muidugi seltskonnal, mitte millelgi muul.

Täna käisin viimasel selle aasta spordiüritusel ehk Kahe Staadioni jooksul, millel osalesin siiski retkelisena. Päris tore oli näha volinik Arturit mulle sooja vett joogipunktis ulatamas ja kohaliku koristusfirma juhti Birkot koos perega suppi söömas pärast võistlust. Loomulikult oli vallarahvast veelgi, aga kuna ilm läks täitsa vesiseks, siis ma kauaks peale raja läbimist inimestega õue jutustama jääda ei tahtnud.

Järgmine nädal siis volikogu, esmaspäeval ka eelarve- ja arengukomisjoni istung toimumas. Midagi saab vist veel järgmisel nädalal tähistada, aga las see jääb esialgu kalevi alla. 

Lubati järgmisel nädala ka lund, nii et ärgu siis tulgu see ootamatult ja püsige ikka püsti.

Vananaiste suve tegemised

Kui blogi külastamisaktiivsus suureneb, siis on sellel minu arvates kaks põhjust - äsja on tehtud uus sissekanne või pole sissekannet ammu tehtud. Kui esimesel juhul on mõistetav, miks külastatakse, siis teisel juhul arvatakse, et äkki on tehtud postitus jäänud märkamata ja käiakse kontrollimas. Kahjuks ei ole seekord postitus märkamata jäänud, blogija on lihtsalt reaalses elu nii hõivatud, et lihtsalt pole aega internetis kirjutada. Nii nagu kalendrisse jääb vaba hetk, siis on vähemalt septembris kehtinud seadus, et loodus tühja kohta ei salli ja kõik valged laigud on saanud oma tegevuse kirja. Hea seegi, et enamus asju pole veel kattunud. Aga nüüd kõigest järjest.

Viimase postituse lõpetasin lootusega, et ehk ma Jaansoni jooksul päris viimane ei ole ja läks õnneks, sest napilt alla saja jooksja jäi mu selja taha ja kõndijatest ma ka ettepoole jäin. Igati tore sportlik pühapäev oli, nägi palju vanu tuttavaid, sai nautida meelelahutusprogrammi ja üldse natuke lõõgastuda ja lastega aega veeta. Viimast tegevust peaks vist ka oma kalendrisse märkima hakkama, et meelest muude tegemiste vahel ei läheks.

 Jooksule järgnev nädal möödus natuke longates, sest kuigi enda meelest ei pingutanud väga üle, siis üks jalg nii ei arvanud. Aga polnud hullu, sest tööl oli pidevalt mööda treppe käimist ja iga päev keskmiselt 5 tundi loengutes ja tundides olemist, siis ei olnud mahti pikalt põdeda ja targem andis järele ehk jalg sai ise terveks. Nädalavahetusel sai käidud sünnikoduvallas ja natuke discgolfi mängitud. No loomulikult jäin jälle viimaseks nagu sealsetel üritustel juba tavaks on saanud, aga mis sellest, ilm oli ilus taaskord ja sain vanima lapse arvuti tagant loodusesse jälle taritud. Aga rada oli äge, soovitan soojalt Järva-Jaanis see üles otsida. Minu jaoks oli tegemist ka kooliaegse suusamägede kohaga ja niimõnigi kord sai sealt mägedest üles rühitud ja oma võimeid proovile pandud.

Järgmisel nädalal olid vallal külas Comeniuse projekti raames väliskülalised nii õpetajate kui ka õpilaste näol ja reedel tervitasin neid siis inglise keeles. Sain vist isegi hakkama, sest välja ei vilistatud. Pühapäeval sai neile ka head teed soovitud Kiviaidas, aga siis näitas oma keeleoskust vallavanem. Sai ka hakkama. Muide kas te teate, et vallavanem oskab lisaks inglise keelele ka soome ja vene keelt? 

Reedel sai laiali saadetud volikogu materjalid. Sellega oli parajalt mässamist, sest meil oli plaanis külalisi kutsuda ja selgus, et kohe volikogu alguses neid kuulama ei saa hakata, sest üks külaline on Tallinnas sel päeval. Panime selle osa siis viimaseks punktiks ja palusin siis volinikel aega varuda istungi jaoks.

Nädala sees polnud eriti aega eelseisva istungi pärast muretseda, sest põhitöö võttis jälle oma osa. Aga mida lähemale tuli neljapäev, seda ärevamaks olemine läks. Ei juhtu just sageli, et volikogus tuleb kuulama hakata juba  5 aastat parandamatult tülli läinud osapooli. Enne volikogu istungit tegime ka koalitsioonikohtumise ja hea oli näha, et oleme endiselt meeskond ja ühe asja eest väljas.

Volikogu istung algas seekord veidi erilisemalt, sest õnnitlesime juubilari, nimelt sai volinik Ants 65-aastaseks. Lilled ja õnnitlused üle antud, asusime siis päevakorra kallale. Tammiste lasteaia arengukava ja eelarvestrateegia said ettekandjate poolt ettekantud ja kuulajate poolt kuulatud. Volinik Ants avaldas tunnustust, et lasteaia juhataja on saanud tunnustuse kui maakonna parima haridusjuhi

kandidaat. Järgnesid detailplaneeringute ja erinevate muudatuste tegemise eelnõud ja vallavara valitsemise kord. Selle punkti juures oli päevakorras ka parandusettepanekute kuulamine ja mõni leidis heakskiidu sisseviimiseks. Märkamatult oligi möödunud 2 tundi ja tegime 30-minutilise vaheaja, sest ootasime külaliste tulekut. Saime vahepeal infot kuulata ja niisama jutelda.

Ja siis läks lahti...

Tegelikult polnudki nagu midagi hullu, sest mõlemad külalised kandsid oma loo ette, misjärel siis volinikud said loa küsida. Küsimine läks vahepeal küll kaootiliseks, aga päris käest ära ja emotsioonide väljendamiseks ei läinud. Igatahes kui kaks tundi oli kulunud, siis hakkas tunneli lõpus valgus paistma ja hetkel tagasi vaadates saab öelda, et tulemust oli ka. Nimelt sai paika plaan, kuidas lõpetada see kaua kestnud vaidlus ja sundvõõrandamine jäi vähemalt hetkel tegemata. Lisaks mõned kohtuuksed jäävad ehk kulutamata. Loodame, et kõik plaanid ka vett peavad ja asi jälle käest ei lähe. Nii et üks maratonistung sai jällegi peetud, aga vaev oli seda väärt, et kell 21 koju jõuda.

Järgmisel päeval oli Maakogu, kuid sinna ma kahjuks ei jõudnud, sest pidin olema Tartus koolitusel ja ei saanud sealt kuidagi ka puududa. Seega Ühistranspordikeskuse leping sai allkirjastatud ilma minu valvsa pilguta. Kahju natuke oli, sest omavalitsusjuhtide seltskond on päris huvitav ja ettekannete teemad olid ka sellised, mis mind ka erialaselt oleks huvitanud, pealegi olid ettekandjateks ka mõlemad minu volikoguvälised tööandjad.

Nädalavahetus oli plaanis jälle sportlikult veeta, sest valla spordiklubi korraldas ürituse ja piduõhtu. Sai siis Valgerannas puude otsas turnida koos vanima lapse ja volikogu aseesimehega. Lapselt sain korralikult pähe, aga Tõnu pidi mind ainult natuke järele ootama. Kohati oli täitsa hirmus, aga konte valusaks ei võtnudki. Viiendale ehk kõige raskemaks rajale me siiski ei läinud igaksjuhuks. Pidu Kiviaidas oli ka meeleolukas, kuid hommikuse tööleruttamise tõttu kauaks pidutsema siiski ei saanud jääda.

Pühapäeval tegin kiire loengu Avatud Ülikooli esmakursuslastele ja siis sõna otseses mõttes kihutasin Pärnumaa Rattaretkele. Tulemuseks oli ka väike maandumine otse kiirabiauto ette, aga õnneks oli õnnelik õnnetus ja ainult väikse sinika sain. Aga edaspidi ma rattaga sõites telefoniga helistada ei püüa. Rattaretk ise oli päris tore, kulgesin koos keskmise lapsega rahulikult ja jõudsime finishisse ka kenasti. Ilus ilm ja tore üritus, seega kenasti veedetud päev oli jällegi.  

Käesolev töönädal algas jällegi loengute lugemisega, aga ärevusenoot oli ka hinges. Tänaseks nimelt oli kokkulepitud vallas üks kohtumine. Tekitasime seetõttu vist natuke ka Sauga alevikus elevust ja loodetavasti ei rikkunud Hirvela lastehoiu põnnide uneaega, sest külalised tulid meile veidi teistsuguse sõiduvahendiga kui tavaliselt tullakse ja üpris häälekalt. Kohtumise üksikasjadest pole veel mõtet rääkida, sest tehtud plaanid vajavad seedimist ja kontrollimist ning kui see on tehtud, siis saab avalikkus ka asjast teada. Aga kes nüüd arvab, et me vallavanemaga tegeleme millegi ebaseaduslikuga, siis ta eksib, sest meil õnnestub ehk mõnest kulukast kohtuvaidlusest vabaneda ja valla üldplaneeringuga väikest edasiminekut saavutada. Loodetavasti nii, et hundid söönud ja lambad terved. 

Reedel ootab meid ees veel üks kohtumine, aga seekord on kohtujateks politseinikud ja arutame vallale politseiteenuse osutamist. Lisaks tahab meid veel varsti külastada maavanem, nii et on jälle elu vallas käima läinud pärast suurt suve.

Nüüd ehk sai kõik kirja ja eks ma proovin järgmise postituse varem kui kuu aja pärast teha, siis on kõik ehk paremini ka meeles. Ja postituse pealkirjale viidates pean ütlema, et Vananaistesuvi on selleks korraks kindlasti läbi, sest hommikul auto akent jääst puhtaks kraapides nägin kuidas 5 luike üle minu lendas. Ilus vaatepilt oli, aga kõik teavad, et vanarahvatarkus ütleb, et "luiged lähvad, lumi taga"... 

Olge siis libetate teedega hommikuti ettevaatlikud!