Ehmatusega avastasin, et august jäigi blogimisel jälle vahele... Aeg ikka lendab liiga kiiresti, sest ma tõsimeeli arvasin, et augusti lõpus sai postitus tehtud. Aga eks tuleb see viga nüüd siis parandada.
August oli meil kenasti rahulik nagu tavaliselt. Vallavalitsus puhkas viimast nädalat ja selleks, et natuke aega seisnud masinavärk tööle saada on natuke aega vaja. augustikuiseks volikoguks, mis seekord toimus erinevatel põhjustel neljapäeva asemel hoopis reedel, oli üpris vähe punkte päevakorras, kuid kuna infot oli kogunenud päris palju, siis sai pärast 20-minutilist päevakorrajärgset istungit lisaks veel tund ja peale vallavanema infopunkte kuulatud ja arutletud. On tore, et suvega sai mitu olulist ehitust tehtud. Sauga koolis tehti sisetöid õpilaste arvu suurenemise tõttu ja staadion sai ka väikese uuenduskuuri. Jänesselja lasteaias tehti drenaaži- ja soojustustöid, Sauga alevikus vee- ja kanalisatsioonitöid, Pulli külas uuendati ka veesüsteemi. Tammiste lasteaia õueala tõsteti natuke, et kevadised uputused enam probleeme ei valmistaks, kuid eks lõplik tulemus selgub kevadel.
Suvel tuli ka veidi kurvem uudis, et meie tubli Noortekeskuse juhataja Ivika läheb riiklikule tasandile noorsootööd tegema. Õnneks on praeguseks juba ka uus juhataja valitud ja Ivika on kenasti volikogus ka ikka alles.
Ja Saialille elanikele on ka väike rõõmusõnum, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on nende teedega varsti palju parem seis, kui seni.
Peale volikogu oli järgmisel päeval POL istung, kus läks asi päris pingeliseks, sest kevadel edasi lükatud juhtide vahetus pidi nüüd teoks saama. Mul oli au olla valimiskomisjoni esimees ja said kõik hääled kokku kogutud ja ära loetud. Tulemuse avaldamine jäägu teiste õlgadele. Mina jäin tulemusega peaaegu rahule.
Ja järgmisel päeval sõitsime vallast kahe autotäie rahvaga POL augustiseminarile Viljandimaale Valmale. Kuulasime huvitavaid ettekandeid Viljandimaal toimunud ühinemistest ja Pärnumaa riigikogulastega sai arutletud ka pagulaste teemadel. Öö jäi küll lühikeseks, aga asi oli seda väärt, sest olen aru saanud, et kuluaarivestlused ongi need kõige olulisemad.
Augusti viimasel päeval sai ka viimast korda Tammiste lasteaia hoolekogus oldud. Natuke kurb oli ka, aga lasteaed on heades kätes ja volikogu tasandilt jään ma sellel nagunii silma peal hoidma.
Lootus saada natuke pausi volikogu esimehe tegemistest jäi üürikeseks, sest selgus, et seekord tuleb 1. septembril Sauga koolis volikogu esimehel kooliminejatele sõnad peale lugeda. Seekordne 1. september oli minu jaoks üks paras ralli, sest ka mu enda laps läks esimesse klassi ja nii ma siis olin kell 9 hommikul Sauga koolis, siis kell 10 juba oma last kooli saatmas ja kell 12 jälle Saugas tagasi, sest seal oli kooliuusikute pidulik aktus. Hea et mu põhitöökohas oli aktus päev varem ära peetud, sest muidu lihtsalt oleks aktustest üleküllus olnud. Ma loodan, et asendasin vallavanemat piisavalt hästi ja mul oli rõõm näha kui mõnus on Sauga koolimaja, kuigi koolipere pidi leppima sellega, et kõik ehitustööd polnud veel päris valmis saanud. Igatahes sai taaskord kaks klassikomplekti kooliuusikuid kooliteele saadetud.
Siis oli mõnda aega rahu, kuid 14. septembril oli plaanis eelarve- ja arengukomisjoni istung ja see vajas ka natuke ettevalmistusi. Ja peale seda mõtlesin, et tõmban veidikeseks vallaasjadest nö juhtme seinast välja ja tegelen kolledzisse külla tulnud 40 välisteadlase vastuvõtmise ja majandamisega, kuid oh ei... Vaiksest konnatiigist oli saamas lainetav elumeri...
Algas kõik sellest, et üks meie valla ettevõtja pakkus oma motelli pagulaste majutamiseks vallale. Vallas võtsime ettevõtja pakkumise vastu ja edastasime ka ministeeriumile, kuid me ei osanud oodata, et asi kohe suure kella külge pannakse ja meedia asjaga tegelema hakkab... Ilmus kena lugu ja ilusa vaatega teleuudis, kuidas Kiisa külas pagulased rahulikult elada saavad. Kui ma tulin 17. septembril pärast 15-tunnist tööpäeva koju, siis üleaedne naabrinaine oli täitsa pöördesse aetud, et nüüd tulevadki pagulased meile. Püüdsin teda siis rahustada, et meile pole veel pagulasigi suunatud ja ühtegi toetust ministeeriumist pole kinnitatud jmt, aga lumepall oli veerema hakanud ja selle hoogu niisama lihtsalt ka ei pidurda. Reede kulges rahulikult, kuid laupäeva hommikul oli ärgates esimene asi minna üle tee toimunud tulekahjut vaatama, sest elan teisel pool teed sellest kurikuulsast pagulastemotellist ja minu amet nõuab, et oleksin kohal, kui vallas on mingi probleem. Sain tuttavaks ka motelli omanikuga, kes oli äärmiselt õnnetu, et asi on sellise pöörde võtnud ja tikud on käiku läinud. Õnneks põles ainult lauahunnik, mis oli seal juba päris pikalt seisnud ja ise süttida kuidagi ei saanud. Keskpäeval oli juba vaja politseile ütlusi anda ja seda ma ka tegin. Ehk politsei suudab välja selgitada, kes selle rumala teoga hakkama sai.
Positiivne on asja juures see, et meie küla, kus väga tugevat läbikäimist hajali elumajade tõttu ei ole, on nüüd koondunud põhitegijaks pagulaste vastu võitlemisel ja ehk saab seda tekkinud ühtsustunnet, mis allkirjade kogumisel tekkis, ka edaspidi ära kasutada. Ma olen seda kõike seni kõrvalt vaadanud, sest olen küllaltki emotsionaalse inimesena kaheaastase volikoguesimehe positsioonil olemisega taaskord ja korduvalt aru saanud, et tark ei torma ja minu kui ametniku roll on erinevaid osapooli kuulata ja õiglane otsus teha. Kuna mul on kogemus välismaalastega suhtlemisel, siis tean, et nad on meist palju avatumad ja suhtlemisaltimad, kuid olgem ausad, mina olen seni suhelnud tööalaselt ja teadlastega. Meedia peaks endale ka aru andma ja mõtlema, et mis kuvandi nad pagulastest loovad ja kui tõesti on hädas lapsed, siis võiks meis, eestlastes, olla siiski niipalju abivalmidust, et me neid aitame. Seda enam, et kaudselt on ka meie riik vastutav selles tragöödias. Kuid uhkelt riides olevad, prügi maha loopivad ja teiste arvelt hüvesid nõudvad täiselujõus mehed... Nemad võiksid küll midagi muud teha kui almust paluda.
See on minu isiklik arvamus ja olgu see siis siin välja öeldud ja võtan nende sõnade eest täie vastutuse, kui keegi seda vajama peaks. Meedias on majutuse pakkumine nimetatud "pagulaste keskuseks" ja selle viimase vastu meie külas olen ka mina, kui sellele pole mingit riigipoolset abi ja tuge, sest meie vald pole üksi nii rikas ja võimekas, et paar sotsiaaltöötajat suudaks umbkeelsete võõramaalaste hordidega toime tulla. Enne peavad olema ikka kõik tugisüsteemid paigas, sest muidu muutub meie suhteliselt turvaline elukeskkond selliseks, et inimesed enam siin elada ei soovi. Nüüdseks on ka kindel, et motelli omanik on oma soovi tagasi võtnud, sest külarahva vastasseisu ta austab. Lisaks on teada meil eilsest ministeeriumi poolt, et meie valda seda keskust hetkel ei plaanita, sellele on juba teine koht leitud, kuid las meediale jääb selle uudise levitamise au.
Allkirjade kogumine aga jätkub homseni ja Urgelt viin homme (24. septembril) isiklikult need valda volikogusse kella 15 paiku. Nii et, kes tahab veel arvamust avaldada, siis on natuke aega.
Eile aga oli üks väga huvitav ja teine väga tore sündmus veel. Lõunal oli meil kohtumine koos Pärnu linna kõrgeimate juhtidega Türi valla juhtidega. Nimelt käisime vaatamas, kuidas Türi linn ja neli ümberkaudset valda on 10aastat tagasi asetleidnud ühinemisega rahul. Oli väga huvitav ühine bussisõit ja kohtumine, kus sai välja öeldud mitmeid mõtteid, mis meie vallal on linnaga seoses olnud. Homses volikogus neist ka räägime ja kuulame volinike mõtteid ühinemise teemal. Otsuseid veel tegema ei hakata, nii et allkirju koguma pole vaja veel hakata. Seega elu läheb huvitavaks, kuid ühinemine ei toimu kindlasti siis, kui vallale sellest kasu pole, seepärast tulebki vaadata, mida mujal on tehtud ja kuidas tulemusega rahul. Lisaks teeme analüüse ja konsulteerime veel enne kui lõplikuks otsustamiseks läheb. Ka vestlusringe oleme valmis linnajuhtidega koos külades ja ka linnas tegema.
Ja see eelpool mainitud tore sündmus oli Urge naisseltsi 15-s aastapäev. Küll oli tore "mede küla mutte" nii kenasti üles rivistatuna näha ning Linnutaja torupillidel hingest ja ihust läbi puhuda lasta. Priiduga rääkisime pärast pidulikke hetki, ürituse lõpuosas, ka ühinemisest ja pagulastest nii et sealsete inimeste mõtted ja arvamused on meil osaliselt teada.
Lõpetuseks üks ilus pilt ka eilsest üritusest:
