"See mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi...."

Pealkirjaks pandud lauset ja selle autorit teavad vast kõik. Kes aga ei tea, siis selle lause ütles Eesti Vabariigi President veebruaris, kui peeti vabariigi sünnipäeva. See on minu jaoks ja ma arvan, et ka paljude teiste jaoks väga tähenduslik lause, eriti seepärast, et seda lauset võib iga lugeja ja kuulaja tõlgendada just nii nagu talle hetkel sobiv on. Minul on selle lause jaoks aastale tagasi vaadates mitu tõlgendust, millest jagaksin siiski ainult ühte - töö on küll tore asi, aga puhata peab ka oskama. Minu jaoks on olnud tõeline Hobuse aasta - ma pole vist nii töörohket perioodi kunagi pidanud üle elama kui sellel aastal. Kuigi öeldakse, et kes teeb see jõuab, siis päris nii see siiski pole. Midagi siiski kannatab kui laevuke on ühele poole kreenis.

Seega minu üks uusaasta lubadus saab olema see, et tuleb võtta aega endale. See saab olema väljakutse, sest juba praegu on ukse taga seismas mitu huvitavat projekti ja tegevust, milles tahaks kaasa lüüa. Kevadise rahvajooksu organiseerimine tuleb ka lõpuks käima lükata, sest seda ei saa lubada, et selline tore üritus soiku jääb.

Teine mees, kes mulle sellel aastal muljet avaldas oli meie maavanem. Ma käisin esimest korda tema vastuvõtul Vabariigi aastapäeval ja see mismoodi ta kõnet pidas ja kui sügav oli selle kõne sisu, see oli lihtsalt vapustav vaatepilt. Kes kõnet ei mäleta, saab seda lugeda siit. Kuna see on tasuline artikkel, siis refereerin seda natuke. Maavanem rääkis sellest, kuidas ta lapsena vanaisaga heina tegi ning kui raske ja samas rahuldust pakkuv see töö oli. Olen ise ka tänulik, et minu vanavanemad mulle selle kogemuse pakkusid, kuigi 10-aastasena vikatiga kell 5 hommikul heinakaari mõõta polnud sellel hetkel just unistuste töö. Aga need väärtused, mis kolme põlvkonnaga seda tööd koos tehes sealt kaasa sain, on hindamatud.

Maavanem rääkis selles kõnes veel ka nii: "Sellel, mis on südame põhjas, ei ole hinda, sellega ei kaubelda, vaid seda hoitakse. Sinna ei lasta teisi ligi, sinna ei julgeta alati isegi vaadata, sest pole sõnu, millega nähtut kirjeldada. Sa lihtsalt oled."  Sellel hetkel ma mõtlesin, et raudselt kirjutas selle kõne naisterahvas. Mehed lihtsalt ei lasku nii madalale, et sellistest tunnetest rääkida. Kuid olles selle aasta jooksul maavanemaga rohkem kokku puutunud, siis ma olen veendunud, et mõni mees ikka laskub küll ja see on väga liigutav laskumine.

Läks kuidagi kiitmiseks jah? Ma siiralt loodan, et eelseisvad valimised ja sellele järgnev ei muuda minu isiklikku arvamust meie maavanemast, kes nüüd kahjuks oma ametiposti auga edasi annab. Loodetavasti on järglane samast mastist, nagu eelmised kaks on olnud. Igatahes on jalajäljed väga võimsad ette tehtud. Täna lähen või olen postituse avalikustamise ajaks juba käinud, maavanema tänuüritusel, mille ta omavalitsusjuhtidele korraldab. Mul on igatahes suur au temaga ühes ruumis olla. Üritusel oli palju rahvast ja kõik olid täiesti siirad oma sõnades, kui teda kiitsid.

Mida veel lõppevat aastast tallele panna? Vald on saanud mitu ilusat teed, mitu suurt projekti on saanud oma ootuspärase lõpu ja elu edasi viivaid arenguid on näha veelgi. Uus aasta on igatahes paljulubav ja loodame, et võimalikud takistused on kenasti ületatavad.

Loomulikult on hetkel oluline teema ka lumi. Kui eelmine talv jäi peaagu vahele, siis nüüd on lund ikka kohe kuhjaga. Tulin koju maavanema ürituselt ja tundub, et siia ma nüüd pikemaks ajaks jään sest lund tuleb kohe igast kandist. Aga tegelikult on see ilus ka. Nii et kannatame ära ja loodame, et kui aastavahetus on möödas, siis sahad ka tööd endiselt teevad ja elu jälle rööpas läheb.

Aga nüüd panen blogile selleks aastaks punkti. Sai sellel aastal 20 postitust tehtud ja kokku neid suisa 30 tehtud. Ilus ümmargune arv. Ilusat aastavahetust lugejatele!

"Sõitsid saanid, sõitsid reed..."

"... mööda lumist talveteed!" tahaks täna hõisata, sest lumi jõudis lõpuks ka meie õuele. Venna pere Järvamaal juba suusatab ja kühveldab kelgumäge hoovis kokku ja meil võis ainult mudamaadlust harrastada... Igatahes on nüüd Jõuluvanadel lustim sõita, on homme meilegi seda taati oodata...

Aga mis siis viimase kuu jooksul volikogus ja vallas juhtunud on? Advent sai kenasti peetud. Vallavanem vedas üritust ja mina tabasin end mõttelt, et teisena on ikka jama kõnet pidada, sest esimene on ju kõik kenasti ära öelnud. Ehk siiski sain tervitustega hakkama, püüdsin kõiki kõne pidamise reegleid rakendada vähemalt. Kena jõululaat oli ka Sauga ANK-is. Sain tütardele kenad helkurniidiga mütsid ja ehteid ja piparkoogitainast ja kohalikku veini ka. Päris asjalik ettevõtmine, kust ei puudunud ka kena eeskava ja soe glögi.

Järgmised nädalad, mis advendiaja avamisele järgnesid olid mul nii töö tähe all, et kui oma kalendrit vaatasin, siis see oli ühtlaselt kollane, mis tähendas, et iga vaba minut oli vaja midagi teha või kuskil olla. Eksamid ja loengud ja koosolekud, meilikast pidevalt üle ääre ajamas. Valda ei jõudnud vist kordagi, aga meili teel ikka asju ajasime. 10. detsembril oli selle aasta, kui seda septembrist lugema hakata, esimene POL minu jaoks, sest septembrikuisest kohtumisest pidin kahjuks loobuma muude kohustuste tõttu. Rõõm oli aga kohtuda selle seltskonnaga ja tore oli ka näha, et ma pole enam kontvõõras nagu aasta tagasi, kui esimest korda selle seltskonnaga sai kohtutud.

Pärast POL-i tormas Priit koos meie majandusnõunik Jüriga, kes mind asendas, Soome ronge uudistama. Minu tihedasse kalendrisse need 2,5 päeva ei mahtunud ja natuke kahju oli ka, kuid esindus oli meil piisavalt asjalik ka ilma minuta. Pärnu Postimees tegi pika reportaaži ka sellest käigust.

Pärnu Postimehest üks tore seik ka. Käisin tütardega (nemad lihtsalt piisavalt väikesed, et tulevad kaasa, teismeline poeg tuleb korgitseriga vist arvuti tagant välja urgitseda) 11. detsembril Urgel, kus naisselts pidas jõulupidu ja pärast oli veel ka "Šal-lal-laa" kontsert. Pärast meeleolukat kontserti ja toredat taaskohtumist oma naabrinaisega, kelle tervise pärast ma pikka aega mures olin, hakkasin tüdrukutega koju minema. Äkki mu vanem tütar hüüatas lehtede väljapaneku juures seistes, et "emme sa oled lehes!" Ma olin korraks isegi ehmunud, et millega ma jälle hakkama olen saanud, aga siis selgus, et tõepoolest oli esilehe ülaservas väike pilt, kus ma aasta tagasi Rail Balticu toetuskirjale volikogu esimehena allkirja andsin, isegi televiisorisse sattusin selle kirjutamise hetkega. Lehes oli suurem ja kenam pilt Tori valla Kaiest ja seda juttu ma ka lugesin, aga enda pilti ei olnud märganudki. Nii et jõudsin siis ka viisakas riietuses kohalikule esilehele, puhvaikas on ka seal oldud, aga selles ajalugu ehk vaikib. Üllatuslikult avastasin hetk tagasi ka seda, et täna oli ka kohalikul lehel oma veebiversioonis põhjust minu nime mainida, kuid seda tänu minu tublile tudengile. Aga nüüd aitab kuulsuseminutitest, mis liigagi pikaks on veninud.

Ja siis algasid jõulupeod... Tööl, teisel tööl, lasteaias, koolides. Läks päris hästi sel aastal, sest kattumisi väga polnudki ja iga pidu sai oma päeva. Kõige pidulikum oli valla ja volikogu pidu, sest sain üle hulga aja kontserti kuulama minna. Enne oli volikogu ka kuhu ma jõudsin otse seminarist ja põhimõtteliselt minutipealt. Õnneks volikoguliikmed maldasid oodata. Alustasime asjalikult nagu tavaliselt, saime päevakorra kinnitatud ja esimese punkti ette võtta, kui meile astus sisse Jõuluvana! Ma kasutasin juhust ja tegin lauaotsast kohe pilti ka!

Saime kõik luuletusi lugeda ja mõni laulis ka. Mul oli üks blondi nali, mida olin hiljuti kuulnud ja õnneks anti selle eest kingitus kätte. Saime kõik Sauga valla vapiga märgi ja lisaks Sauga valla õpilasfirma kalendri. Esialgu tundus olevat kalender nagu kalender ikka ja selle tõeline väärtus selgus alles siis kui mu 8-aastane tütar selle endale küsis. Seal on iga päeva juurde üks tore soovitus pandud ja täitsa ägedad on need! Üks päev oli laps täitsa mures, et tuleb lumememme teha, aga lund ei ole :D

Nii, et kes näeb kuskil seda kalendrit, siis muudkui aga haarake!

Mul olid ka volinikele kingitused! Pikka aega mõtlesin, et mida ma kinkida võiksin ja tuli naabrinaise uue hobiga seoses mõte teha neile jõuluehted. Nikerdasime siis saagida ja lihvida ja värvida ja maalida kahekesi ja valmis need saimegi. Isegi helendama peaksid need kuusepuul. Hakkab väike traditsioon vist isegi tekkima, sest kui eelmisel aastal abistas mind Tammiste küla sõbranna ja sel korral Kiisa küla oma, järgmisel aastal siis Urge külast pean kellegi appi kutsuma vist. Sedasi jätkates peaks 10 aastat volikogu esimees olema, et iga küla saaks oma käe valgeks. Panen pildi ka selle aasta kingitustest siia:

Asjalikku juttu ka rääkides, vaatasime volikogus üle järgmise aasta eelarve. Kõik on plaanipärane, investeeringud on kontrolli all ja tulusid kuludega võrdselt. Pikalt meil see kord jällegi ei läinud, sest enamus päevakorrapunkte olid lühikesed ja erimeelsusi ei tekkinud. Pikemalt arutasime koduteenuste osutamist ja korda, mis aitab teenuse kvaliteedile kaasa. Vallavanem, kes volikogu algusest pool tundi tubli isana veetis hoopis lasteaias tütre esinemist vaadates, jagas volikogu lõpus häid tuleviku-uudiseid, mida ei lubanud veel suure kella külge (ehk minu blogisse) panna, sest need pole veel kivisse raiutud. Pärnu Postimees natuke neid uudiseid ka jagas, nii et kes tahab, see loeb sealt ridade vahelt ka neid välja. 

Aga nüüd nautigem valgeid Jõule, sest kauaks seda lõbu ei pruugi jätkuda. Esiteks lähevad pühad kiiresti mööda ja teiseks lumi on meil viimasel ajal defitsiit. Lugejatele soovin seda, et olgu teie kõikide pühad just sellised, nagu te soovite. Leidke aega lähedaste ja iseenda jaoks ning võtke viimast pikkadest pühadest!

Piia tehtud Sauga valla selle aasta Jõulukaarti on ka sobiv siinkohal levitada:

„Saagu valgus!“ No ei saa kohe kuidagi, aga tunneli lõpus seda siiski paistab

Eelmisest postitusest jälle pea kuu möödas ja tagumine aeg sellest kuust ülevaade teha. Eelarve komisjon sai peetud, väga rahvarohke see polnud, aga eks jätsime teavitamise ka viimasele minutile. Aga vajalikud kokkulepped said puuduvate liikmetega ka telefoniteel tehtud ja seega sai koosolek siiski peetud.

Paari päeva pärast toimunud volikogul oli enamus volinikke kenasti kohal ja tundide viisi aega punktide läbimiseks ei kulunud. Võtsime vastu lisaeelarve, kus päris mitu suurt väljaminekut kirja sai. Kahju, et üks neist on kunagise vallaametniku ja teine ebaõige, kuid edasikaebamisele mittekuuluva kohtuotsuse tõttu tekkinud. Oleme vallamajas juba ammu neid kulusid ette teadnud ja otsinud mitmeid võimalusi kuidas neid mitte enda kanda võtta, aga nüüd on selge, et parata pole midagi. Nii, et valgus kustus neis asjus lõplikult.

Järgmine päev oli aga väga rõõmus! Andsime vallavanemaga üle natuke üle 30 hõbelusika meie armsatele uutele ilmakodanikele. Pidasime kõnesid, kuulasime lasteaia laste laule, surusime lapsevanemate kätt ja pakkusime neile Õie poolt tehtud suurepärast sefiiritorti. Sära kui palju!

Järgmine nädal oli Tammiste lasteaias tegemist, sest oli isadepäeva pidu ja hoolekogu koosolek. Esimese puhul oli mul üle mitme aja võimalik lihtsalt pealt vaadata kuidas isad ja lapsed trallisid, ning teise puhul andsin hoolekogu esimehe teatepulga üle väga tublile hoolekogu aseesimehele Aikale. Jaksu talle selle konti mittemurdva ameti kandmisel!  Jäin edasi ka mõningatesse töögruppidesse, nii et päris lõpetatuks hoolekogus olemist lugeda ei saa.

Sama nädala laupäeval oli vallas turvalisuse arutelu Sauga ANKis. Ise ma kahjuks sinna minna ei saanud, kuid vallavanema sõnul oli kohal päris mitu inimest ja sai probleemseid kohti arutada küll. Loomulikult oli soov suuremat hulka rahvast kokku saada, kuid alguseks sobis ka see. Kohalolijad olid siiski rahul olnud ja järgmine kord haaravad ehk mõne kaaslase kaasa ja nii see turvalisus meil vaikselt arenema ehk hakkab.

Järgmine nädal möödus peaaegu volikoguvabalt, kui nii võib öelda. Olin tööasjus paar päeva välismaal ja siis hõivatud õppetööga, neljapäeval allkirjastasin volikogu protokolli ja reedel saatsin volinikele kutse uue volikogu materjalidega. See volikogu oli siis esimene, kus ma ise seda juhtida ei saanud, aga sellisteks puhkudeks on volikogu aseesimees olemas ja nii siis Tõnu kätt harjutada sai. Juhtus kuidagi ka nii, et volikogus oli kõigest kolm punkti ja nende menetlemine võttis aega kõigest 20 minutit, nii et lühima volikogu rekord on siis sündinud. Korra käis läbi mõte, et jätaks seekord ära, aga maanõunikul  vajas üks oluline menetlusdokument volikogu heakskiitu ja seda ei saanud kaugemale lükata.

21. novembril toimusid ka esimesed külade mängude alad. Oli tore tõdeda, et oli kaks uut meeskonda osalejate seas. Loodetavasti pakub sportimine rõõmu ja tekitab inimestes sõbralikke suhteid, mida ka muudes ühistegevustes rakendatakse.

Ja nüüd sellest kõige suuremast postituse nurka alatooniga pealkirja põhjustajast. Sõitsin hommikul rehve vahetama minnes läbi Tammistest nagu ikka linna poole sõites. Masendus tuli peale, kui nägin, et juba on üks äsjapüstitatud uus bussiootekoda oma klaasist ilma jäänud. Tekib tahtmine küsida, et mis inimesed meil küll siin maa peal elavad… Tammiste uus kergliiklustee on praegu pinnuks silmas nagunii, sest kauaoodatud tee on valmis, aga mida pole, see on valgus. Selgus, et mingi jupike valgustussüsteemist oli jäänud kahe silma vahele ja kuigi ajakirjanduse vahendusel said asjaosalised anda selgitusi ja käisid välja ka lubadused, et selle nädala lõpuks lambid siravad, siis eile õhtul tuli ikka pilkases pimeduses liikuda. Lastel on lasteaiast koju liikudes vast lusti laialt, kui taskulambivalgel saavad liikuda, aga vanematel on meelehärmi piisavalt. Eks loomulikult tekitab hämmeldust, et terve lõigu peal selle jupikese tõttu peab pimedus valitsema, aga eks asjatundjatel on selleks põhjendused ka olemas. Kindlasti ei saa öelda seda, et kuna vald peab maksma elektriarve, siis soovitakse kokku hoida. Vald maksaks rõõmuga arveid, et ainult vallarahval oleks mugavam.

Aga ett mitte lõpetada nukrate alatooniga, siis 30 novembril on esimene advent ja seekord tähistatakse seda Sauga ANKi juures. Saab selle porise ja halli novembri lõpetada ehk Jõuluootuse ja tuledesäraga, seda enam, et vähemalt Tammistes ja Tallinna mnt elektripostide otsa on tekkinud kenad lumehelbekesed.

Ilusat advendiootuse aega kõigile!

Kohtumised tähtsate meestega ja natuke oli naisi ka.

Juba mõnda aega on postituse tegemise kihk peal, aga kuidagi on ikka juhtunud nii, et tegudeni jõudnud ei ole. Viimasest postitusest on märkamatult saanud jälle pea kuu mööda ja kaugemale enam lükata seda ei ole tahtmist. Seega siis annan ülevaate sellest, mida ma siis oktoobrikuus volikogu esimehena korda saatsin.

Eelmine postitus lõppes sellega, et oli tulemas kohtumine politseinikega. Tegelikult sai nendega kohtutud sel kuul suisa kolm korda. Esimene oli siis kuu alguses, kui Lääne Prefektuuri Pärnu jaoskonna politseinike peamine mees koos meie piirkonnavanem Maksimi ja noorsoopolitseinik Kairega tulid valda näitama, kes nad on ja rääkima, kuidas nad saavad vallarahvale kasulikud olla ning kuidas see uus politseireform siis nüüd kohaliku elu korra tagamisele mõju avaldab. Väga toredad inimesed olid kõik kolm ja vallaasutuste juhid, kes neid kuulama olid tulnud, said kõik oma küsimusi küsida. Suur rõhk on just ennetusel ja turvalisuse tagamisel nii et loodame siis parimat selle reformi rakendumisest.

Paar päeva enne politseinikega kohtumist oli tegelikult ka õpetajatepäeva pidulik üritus Jõekääru Kiviaidas. Tänasime parimaid valla haridusasutuste töötajaid, mängisime mälumängu ja tuvastasime meeskonnatöö liidreid. Muusikat tegi noor bänd ja oli täitsa tore üritus.

Järgmine nädal oli kuidagi liiga rahulik, kui mitte arvestada seda, et meilikastis käis elav arutelu Uuemetsa naabrite kokkuleppe osas, sest mõned asjad ikka polnud ühele või teisele osapoolele meeltmööda ja tuli vahemeest mängida. Õnneks suurema tule võttis enda peale vallavanem ja mina lihtsalt jälgisin mängu.

Ja siis tuli nädal, kus esmaspäeval kohtusime taaskord Sõnajalgadega, kes käisid näitamas plaani, kuhu nad saaksid ja tahaksid esimesed tuulikud püstitada. Samas oli juba ka kohalike tuulikutevastaste kõrvu plaanid jõudnud ja sealt on ka vastutuuled arvatavasti puhuma hakkamas. Samas ütlen siinkohal ära, et hetkeplaanides on paika pandud 5 tuulikukohta, enamasti metsa sisse, Urge asulast kilomeetrite kaugusele, maaomanikud on asukohtadega päri ja lähimad naabrid ka. Detailplaneeringuga, kui volikogu selle algatamiseks loa annab, hakkab siis selguma see, kas ja kui palju neid siiski tuleb. 

Kolmapäeval oli siis kohtumine ametiaega lõpetava maavanemaga ja peale teda taaskohtumine Lääne prefektuuri juhi Sinimeriga. Mõlemad olid päris huvitavad ja asjalikud, kus arutasime edasisi plaane ja tegevuskavasid. 8 novembril saab toimuma üks suur rahvakoosolek, kuhu loodame, et tulevad vallarahva ärksamad esindajad, kellega siis kaardistada probleemid ja paika panna lahendused. Sinimeri ise tuleb meile seda üritust juhtima ja kõik on oodatud liituma. Toimub see Saugas noortekeskuses algusega kell 11, kui ma nüüd õigesti mäletan. Ise ma kahjuks ei saa osa võtta, aga ega mina ei olegi seal kõige olulisem osaleja, rahvas on ja seega palun neil, kes personaalse kutse saavad, kohale tulla ja võtta kaasa veel neid, kes nende arvates heale üritusele kaasa võiksid aidata.

Neljapäeval sai jälle kohtumine tehtud, sest valla ettevõtjate ümarlaud oli. Kutsututest olid kohal küll vähesed, kuid eks ettevõtjatel on käed-jalad tööd täis. Tore oli näha, et mehi ja naisi oli ettevõtjate poolel peaaegu pooleks. Kohal olid kolmandat korda ka politseinikud, kes taaskord uuele publikule end näitasid ja muresid kuulasid.

Järgmine ehk siis täna lõppev nädal oli jälle suhteliselt rahulik. Käisin Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teabepäeval, kus räägiti sellest, kuidas iseteenindused ja e-arved popimaks saaksid ja seega palju puid kasvama jääks ja paberiks ei tehtaks.

Reedel oli aga väga tähtis päev - vallal oli sünnipäev! Käisin reedel korralist volikogu kokku kutsumas ja materjale laiali saatmas ning pärast seda tegin end ilusaks, et sünnipäevalapsele väärikalt õnn saaks vastu võetud. Tammiste lasteaed oli piduehtes inimesi täis, jagati parimatele tunnustust ja endal õnnestus ka aukiri ja valla vihmavari lisaks lillele ja kommile saada kevadise rahvajooksu käima lükkamise eest. Kogu põhimeeskond sai ka tunnustatud ja selle üle on mul eriti hea meel, sest päris mitu asjalikku inimest sai üldsusele paremini nähtavaks oma tegutsemisega.

Õhtu oleks peaaegu lõppenudki superkokk Õie kiluleiva ja tordiga, kui vallavalitsuse kabinettides peituvad naised poleks mind linnapeale pubisse vedanud. Polnud seal juba päris kaua käinud ka, seega oli päris tore õhtu lõpp mõnusas seltskonnas. Rõhk muidugi seltskonnal, mitte millelgi muul.

Täna käisin viimasel selle aasta spordiüritusel ehk Kahe Staadioni jooksul, millel osalesin siiski retkelisena. Päris tore oli näha volinik Arturit mulle sooja vett joogipunktis ulatamas ja kohaliku koristusfirma juhti Birkot koos perega suppi söömas pärast võistlust. Loomulikult oli vallarahvast veelgi, aga kuna ilm läks täitsa vesiseks, siis ma kauaks peale raja läbimist inimestega õue jutustama jääda ei tahtnud.

Järgmine nädal siis volikogu, esmaspäeval ka eelarve- ja arengukomisjoni istung toimumas. Midagi saab vist veel järgmisel nädalal tähistada, aga las see jääb esialgu kalevi alla. 

Lubati järgmisel nädala ka lund, nii et ärgu siis tulgu see ootamatult ja püsige ikka püsti.

Vananaiste suve tegemised

Kui blogi külastamisaktiivsus suureneb, siis on sellel minu arvates kaks põhjust - äsja on tehtud uus sissekanne või pole sissekannet ammu tehtud. Kui esimesel juhul on mõistetav, miks külastatakse, siis teisel juhul arvatakse, et äkki on tehtud postitus jäänud märkamata ja käiakse kontrollimas. Kahjuks ei ole seekord postitus märkamata jäänud, blogija on lihtsalt reaalses elu nii hõivatud, et lihtsalt pole aega internetis kirjutada. Nii nagu kalendrisse jääb vaba hetk, siis on vähemalt septembris kehtinud seadus, et loodus tühja kohta ei salli ja kõik valged laigud on saanud oma tegevuse kirja. Hea seegi, et enamus asju pole veel kattunud. Aga nüüd kõigest järjest.

Viimase postituse lõpetasin lootusega, et ehk ma Jaansoni jooksul päris viimane ei ole ja läks õnneks, sest napilt alla saja jooksja jäi mu selja taha ja kõndijatest ma ka ettepoole jäin. Igati tore sportlik pühapäev oli, nägi palju vanu tuttavaid, sai nautida meelelahutusprogrammi ja üldse natuke lõõgastuda ja lastega aega veeta. Viimast tegevust peaks vist ka oma kalendrisse märkima hakkama, et meelest muude tegemiste vahel ei läheks.

 Jooksule järgnev nädal möödus natuke longates, sest kuigi enda meelest ei pingutanud väga üle, siis üks jalg nii ei arvanud. Aga polnud hullu, sest tööl oli pidevalt mööda treppe käimist ja iga päev keskmiselt 5 tundi loengutes ja tundides olemist, siis ei olnud mahti pikalt põdeda ja targem andis järele ehk jalg sai ise terveks. Nädalavahetusel sai käidud sünnikoduvallas ja natuke discgolfi mängitud. No loomulikult jäin jälle viimaseks nagu sealsetel üritustel juba tavaks on saanud, aga mis sellest, ilm oli ilus taaskord ja sain vanima lapse arvuti tagant loodusesse jälle taritud. Aga rada oli äge, soovitan soojalt Järva-Jaanis see üles otsida. Minu jaoks oli tegemist ka kooliaegse suusamägede kohaga ja niimõnigi kord sai sealt mägedest üles rühitud ja oma võimeid proovile pandud.

Järgmisel nädalal olid vallal külas Comeniuse projekti raames väliskülalised nii õpetajate kui ka õpilaste näol ja reedel tervitasin neid siis inglise keeles. Sain vist isegi hakkama, sest välja ei vilistatud. Pühapäeval sai neile ka head teed soovitud Kiviaidas, aga siis näitas oma keeleoskust vallavanem. Sai ka hakkama. Muide kas te teate, et vallavanem oskab lisaks inglise keelele ka soome ja vene keelt? 

Reedel sai laiali saadetud volikogu materjalid. Sellega oli parajalt mässamist, sest meil oli plaanis külalisi kutsuda ja selgus, et kohe volikogu alguses neid kuulama ei saa hakata, sest üks külaline on Tallinnas sel päeval. Panime selle osa siis viimaseks punktiks ja palusin siis volinikel aega varuda istungi jaoks.

Nädala sees polnud eriti aega eelseisva istungi pärast muretseda, sest põhitöö võttis jälle oma osa. Aga mida lähemale tuli neljapäev, seda ärevamaks olemine läks. Ei juhtu just sageli, et volikogus tuleb kuulama hakata juba  5 aastat parandamatult tülli läinud osapooli. Enne volikogu istungit tegime ka koalitsioonikohtumise ja hea oli näha, et oleme endiselt meeskond ja ühe asja eest väljas.

Volikogu istung algas seekord veidi erilisemalt, sest õnnitlesime juubilari, nimelt sai volinik Ants 65-aastaseks. Lilled ja õnnitlused üle antud, asusime siis päevakorra kallale. Tammiste lasteaia arengukava ja eelarvestrateegia said ettekandjate poolt ettekantud ja kuulajate poolt kuulatud. Volinik Ants avaldas tunnustust, et lasteaia juhataja on saanud tunnustuse kui maakonna parima haridusjuhi

kandidaat. Järgnesid detailplaneeringute ja erinevate muudatuste tegemise eelnõud ja vallavara valitsemise kord. Selle punkti juures oli päevakorras ka parandusettepanekute kuulamine ja mõni leidis heakskiidu sisseviimiseks. Märkamatult oligi möödunud 2 tundi ja tegime 30-minutilise vaheaja, sest ootasime külaliste tulekut. Saime vahepeal infot kuulata ja niisama jutelda.

Ja siis läks lahti...

Tegelikult polnudki nagu midagi hullu, sest mõlemad külalised kandsid oma loo ette, misjärel siis volinikud said loa küsida. Küsimine läks vahepeal küll kaootiliseks, aga päris käest ära ja emotsioonide väljendamiseks ei läinud. Igatahes kui kaks tundi oli kulunud, siis hakkas tunneli lõpus valgus paistma ja hetkel tagasi vaadates saab öelda, et tulemust oli ka. Nimelt sai paika plaan, kuidas lõpetada see kaua kestnud vaidlus ja sundvõõrandamine jäi vähemalt hetkel tegemata. Lisaks mõned kohtuuksed jäävad ehk kulutamata. Loodame, et kõik plaanid ka vett peavad ja asi jälle käest ei lähe. Nii et üks maratonistung sai jällegi peetud, aga vaev oli seda väärt, et kell 21 koju jõuda.

Järgmisel päeval oli Maakogu, kuid sinna ma kahjuks ei jõudnud, sest pidin olema Tartus koolitusel ja ei saanud sealt kuidagi ka puududa. Seega Ühistranspordikeskuse leping sai allkirjastatud ilma minu valvsa pilguta. Kahju natuke oli, sest omavalitsusjuhtide seltskond on päris huvitav ja ettekannete teemad olid ka sellised, mis mind ka erialaselt oleks huvitanud, pealegi olid ettekandjateks ka mõlemad minu volikoguvälised tööandjad.

Nädalavahetus oli plaanis jälle sportlikult veeta, sest valla spordiklubi korraldas ürituse ja piduõhtu. Sai siis Valgerannas puude otsas turnida koos vanima lapse ja volikogu aseesimehega. Lapselt sain korralikult pähe, aga Tõnu pidi mind ainult natuke järele ootama. Kohati oli täitsa hirmus, aga konte valusaks ei võtnudki. Viiendale ehk kõige raskemaks rajale me siiski ei läinud igaksjuhuks. Pidu Kiviaidas oli ka meeleolukas, kuid hommikuse tööleruttamise tõttu kauaks pidutsema siiski ei saanud jääda.

Pühapäeval tegin kiire loengu Avatud Ülikooli esmakursuslastele ja siis sõna otseses mõttes kihutasin Pärnumaa Rattaretkele. Tulemuseks oli ka väike maandumine otse kiirabiauto ette, aga õnneks oli õnnelik õnnetus ja ainult väikse sinika sain. Aga edaspidi ma rattaga sõites telefoniga helistada ei püüa. Rattaretk ise oli päris tore, kulgesin koos keskmise lapsega rahulikult ja jõudsime finishisse ka kenasti. Ilus ilm ja tore üritus, seega kenasti veedetud päev oli jällegi.  

Käesolev töönädal algas jällegi loengute lugemisega, aga ärevusenoot oli ka hinges. Tänaseks nimelt oli kokkulepitud vallas üks kohtumine. Tekitasime seetõttu vist natuke ka Sauga alevikus elevust ja loodetavasti ei rikkunud Hirvela lastehoiu põnnide uneaega, sest külalised tulid meile veidi teistsuguse sõiduvahendiga kui tavaliselt tullakse ja üpris häälekalt. Kohtumise üksikasjadest pole veel mõtet rääkida, sest tehtud plaanid vajavad seedimist ja kontrollimist ning kui see on tehtud, siis saab avalikkus ka asjast teada. Aga kes nüüd arvab, et me vallavanemaga tegeleme millegi ebaseaduslikuga, siis ta eksib, sest meil õnnestub ehk mõnest kulukast kohtuvaidlusest vabaneda ja valla üldplaneeringuga väikest edasiminekut saavutada. Loodetavasti nii, et hundid söönud ja lambad terved. 

Reedel ootab meid ees veel üks kohtumine, aga seekord on kohtujateks politseinikud ja arutame vallale politseiteenuse osutamist. Lisaks tahab meid veel varsti külastada maavanem, nii et on jälle elu vallas käima läinud pärast suurt suve.

Nüüd ehk sai kõik kirja ja eks ma proovin järgmise postituse varem kui kuu aja pärast teha, siis on kõik ehk paremini ka meeles. Ja postituse pealkirjale viidates pean ütlema, et Vananaistesuvi on selleks korraks kindlasti läbi, sest hommikul auto akent jääst puhtaks kraapides nägin kuidas 5 luike üle minu lendas. Ilus vaatepilt oli, aga kõik teavad, et vanarahvatarkus ütleb, et "luiged lähvad, lumi taga"... 

Olge siis libetate teedega hommikuti ettevaatlikud!

Kõik kõik on uus, septembrikuus...

Päris kõik pole ka. Volikogu koosseis on meil ikka samasugune. Eelmisel nädala oli istung, seepärast nii kindlalt seda väidangi. Blogi on vahepealse kuu jooksul üksi ja omaette järjekordset verstaposti tähistanud - 3000-ndes külaline on siia sattunud. Seega ei saa ikka midagi siin vananaiste suve pidada ja lugejatel niisama oodata lasta.

Püüan siis kokku võtta selle, mis peale viimast postitust kuu aja jooksul juhtunud on. 

Eelarve- ja arengukomisjoni istung sai peetud. Muud põrutavat seal polnud kui vallavara kasutamise kord, milles oli 100 ja pluss paragrahvi, mille kallal majandusnõunik Jüri oli mitu kuud vaeva näinud. Minul läks eelmisel õhtul umbes 15-nda lehe (kokku oli 23) juures selle juriidilise teksti lugemise isu üle, aga midagi polnud parata, tuli ikka lõpuni lugeda, sest tegemist on olulise dokumendiga. Sai siis arutatud erinevaid suurusjärke, millest alates on varaga tegutsemine vallavalitsuse või volikogu asjatada ja saime dokumendi koost lahti ja ilma suuremate kadudeta ka kokku tagasi pandud. Saatsime selle volikogusse ja lootsime, et opositsioon ka selle dokumendiga tegeleb. Tegeleski, aga sellest natuke hiljem.

Veel oli üks oluline paber vaja läbi vaadata ja selleks oli arengukava tegevuskava. Kõik vajalik oli sees, mõni asi juba tegemiselgi ja seega saatsime ka selle oma õnnistusega edasi volikogusse.

Tegevuskavaga tegelesid ka teised komisjonid, kes kenasti oma istungid enne volikogu ära tegid ja seega kõik oma parandusettepanekuid said teha.

Sama nädala lõpus käisime vallavanem Priiduga Lätis, kus toimus POLi augustiseminar. Ajasime maakonna arengu asja ja arutlesime prioriteetide üle. Tugevalt on plaanides sees Pärnu linna ja lähivaldade ühise lasteaia ehitamine ja Tammistest Sinti kulgev kergliiklustee. Spetsiaalsed rahastusmeetmed saavad selleks riigilt ka olema ja me mitte ei taha lasta sellest potist 60% Tallinnale anda, nagu EPL oma artiklis kirjutas. Veel tegi PEAKi juhatuse liige ettepaneku valdadele, et nad võiksid kaardistada oma ettevõtted ja mul tuli mõte mahukast töökoormusest ehmunud vallajuhte natuke aidata ning pakkusin kuluaarides pärast vesteldes välja kolledži praktikandid seda tööd tegema. Asi hakkas susisema ja ehk jõuab see plaan varsti ka reaalsete tegudeni. Selle töö tulemus oleks lisaks maakonnale ka omavalitsustele päris tore teadmine.

Augustiseminaril juhtus see ka, et ma sain aasta vanemaks. Aga polnudki väga hirmus, sest kui ikka mitukümmend tähtsat ja tublit inimest õnnitlemas on, siis on julgem aastanumbri vahetumisele vastu astuda. Seda enam, et vahetus ainult üks, mitte kaks numbrit.

Järgmine nädal kulges algava kooli rütmis, sest loenguplaane tuli tegema hakata ja siis oli üks seminar ka, kus kolledžirahvaga plaane tegime algavaks õppeaastaks. Kolm koosolekut pluss volikogu oli ka veel nädala teises pooles.

Volikogu oli seekord päris huvitav. Me ju teadsime, et teatud volinikele see vallavaraga tegelemise kord teatud põhjustel ei meeldi, aga et nad selle kohe alguses opositsiooniga päevakorrast välja hääletasid oli korralik kivi just minu kapsaaeda. Ma oleks võinud siiski pakkuda, et las jääb päevakorda ja arutame tehtud ettepanekuid, aga no ei tulnud see võimalus pähe õigel hetkel ja nüüd hakkame sellega järgmisel korral nullist... Aga noh, eks kooliraha tuleb ju ka maksta, ongi kuidagi ladusalt see volikogu värk siiani läinud. Teine punkt, mis probleeme tekitas ja mille opositsioon vastuhäältega maha hääletas oli üks sundvõõrandamine, mis ühes elurajoonis probleeme tekitab. Lõhnab kokkumängu järele, aga järgmises volikogus saab selle tõttu külalisi olema, mis võib kujuneda ka äärmiselt huvitavaks.  Tegevuskava arutelu kujunes ka põnevaks. Suuresti tänu sellele, et kevadisel viimasel istungil üks vallavara müügi otsus tagasi sai volikogus lükatud ja nüüd teatud tingimustel vastu võeti. Tingimuseks oli see, et tegevuskavasse lisataks Koolimaja tee mustkatte alla viimine, mida volinik Ants juba 5ndat korda volikogus olles teha on soovinud. Panime selle siis tegevuskavasse, kuid üpris taha otsa, sest ei ole kindel kuidas selle kinnistu müügiga läheb. 

Ülejäänud punktid läksid ladusalt ja ei tulnudki ööistungit, nagu karta oli. Ma olin isegi koogi selleks kaasa võtnud ja Rutt kohvi keetnud, et volinikud nälga ei sureks. Peale minu oli suvel sünnipäev veel ka volinik Janal ja volinik Meelisel, seega siis vahetasime lilli ka.

Peale volikogu oli mul sportlik nädalavahetus, sest käisin laupäeval lapsepõlve valla esimesel rattarallil. Läksin tegelikult vaatama, kuidas üks rattaralli läbi viiakse, sest meil oli talvel ka arutlusel, et kui kevadel teha jooks, siis sügisel võiks olla rattasõit. No midagi rõõmustavat ei olnud, st minu koht oli ikka viimane, nagu kodukandis viimasel ajal tavaks on saanud, aga üritus oli vinge. Ma sain kõik selle 35 km sõita auväärsel viimasel kohal ja saateautoga. Eks ma natuke muretsesin ka, et vaene autojuht, kes peab niimoodi venima, aga nad oleks pidanud siis ütlema, et "normaalsed" ratturid ei ole oodatud. Aga auhinna ja karika sain ikkagi, sest naisi oli ainult kaks maastikurataste klassis. Seega vähemasti naiste au päästmisel olin ma üks osaline.

Ja siis tuligi esimene september. Saatsin kooli oma kaks last, osalesin kahe kooli aktusel õpetajana ja õhtupoolikult saatsin soojad tervitused valla koolile ja lasteaedadele. Koos kingitusega muide. Kingin neile suured jõulukuused. Mul on mõned kodutee ääres liiga suureks kasvanud, paras hetk neile ilus rakendus leida. Vallamajast organiseeritakse transport ka ja võib-olla mõni noorteasutus või väljak saab sellest jagamisest ka osa.

Eile oli veel üks tore üritus vallas. Nimelt avati Urge raamatukogus üks tore näitus vilditud tegelastega. Kolm väikest tütarlast, kelle ma kodust ja külapealt kaasa haarasin olid küll vaimustuses ja ei tahtnud peale kahte tundi mängimist kojuei tulla. Minge ka vaatama! Ja täna oli Urge raamatukogu juhatajal sünnipäev ka! Palju õnne talle selle puhul!

Eelmisel nädalal sai paika ka uus koolibussiring, mida sellel nädalal vastavalt vajadusele veel ajaliselt paika loksutatakse. Graafikut näeb siit.

Sedasi rõõmsamatel toonidel ma oma postituse ka lõpetan. Ilusat uue kooliaasta algust kõigile!

Peaaegu oleksin unustanud! Nädalavahetusel on Jaansoni jooks ka! Nii et kõik Pärnusse! Mina olen ka rajal, aga loodan, et seekord ma siiski viimane ei ole...

Ehitustandrite ülevaade ja uue aasta algus

Mulle meeldib kui ehitatakse. Siis on kohe näha, kuidas kõik muutub paremaks ja ilusamaks. Vahepealne koledus tuleb lihtsalt ära kannatada. Sel suvel on terve meie vald haaratud mitmetest suurtest projektidest. 

Kindlasti ajab inimestel närvi kõige mustemaks teede ehitus. Ja mitte ainult närvi. Mul on tunne, et ma saan sel suvel veel ühe oskuse võrra rikkamaks, sest ma pole elu sees nii palju autot pidanud pesema. Tammiste kandi autod tunneb juba kaugelt Pärnu linna peal ära, sest need on kõik akendeni valged. Aga täna sõitsin puhta autoga suisa kaks korda seda teed ja auto on endiselt kenasti läikivmust, mitte porivalge. Ristiku teeni on kõva kate juba peal, kergliiklustee ja maantee on Nuka peatuseni korralikult asfalteeritud, seega asi loob. Lasteaiapoolses servas on veel paarisaja meetri jagu pori, aga loota on, et see ka varsti kinni kaetud saab.  Volikogu liige Tiit, kes ehitusel suisa koduhoovist silma peal hoiab,  tegi ettepaneku müratõke paigaldada ja kuna päris suur hulk kaitsvat puude müüri on maha võetud, siis on ta ettepanekul jumet. Hea, et Maanteeamet omal algatusel siiski kergliiklusteed Tammiste hooldekodu teeotsani pikendas, sest nüüd ei lõpe seal liiklejate tee enam nii äkitselt.

Nurme teel pannakse ka juba asfalti, nii et mõlemas valla servas saab varsti uutel teedel liikuda. Loodetavasti siis unustame selle, mis meid häiris ja naudime uut ja paremat teed.

Sauga kooli maaküte on ka valmis! Katsetama pole veel hakatud, aga selliste ilmadega poleks vist aru ka saada, et kas hoone on soe kuumast ilmast või küttesüsteemist.

Esmaspäeval käisin uudistamas ka Tammiste lasteaia uut moodulit, kus sõimerühma lapsed õige varsti peaksid alustama. Lasteaia hoolekogu esimehena uurisin ka seda, et kas tõesti see moodul jäãb sellist värvi, sest volikogu esimehena teadsin ma seda, et hankedokumentides oli kirjas nõue, mille kohaselt peaks renditav moodul siiski ülejäänud majaga, mida mitmete auhindadega on pärjatud, harmoneeruma. Selgus, et värvitakse siiski üle ja ülejäänud maja arhidekt saadab sobiva värvilahenduse töömeestele. Nii et kaugelt plekk-kasti moodi moodul saab siiski oma tegelikule materjalile, puidule, omasemat värvi ja ei karju niimoodi silma suure tee pealt.

Olin eile pikalt ka vallamajas, rääkisime vallavanem Priiduga sellest, mis puhkuse ajal töist juhtus ja siis arutasime vallasekretär Annega volikogu järgmist istungit, mis toimub 28. augustil. Pärast väikest sudokut kuupäevadega helistasin ka oma aseesimehele Tõnule, et vaja oleks enne volikogu istungit ka eelarve- ja arengukomisjon kokku kutsuda ja ainus päev, mis sobilik on 18. august. Õnneks Tõnule ka sobis see kuupäev. Materjali, mida läbi töötada on päris korralikult, seega tuleb järgmine nädal puhkusest ennast korralikult vabaks raputada, seda enam, et meilikasti on reklaamide sekka juba ka mitu töist meili potsatanud.

Nautigem siis sooje ja sumedaid augustiöid, peagi saabuvat Augustiunetust ja teisi Pärnu linnas toimuvaid üritusi ja asuge end häälestama sügise lainele. 

Rege rauta suvel...

Poolteist kuud suutsin olla ilma postitust tegemata. Tegelikult sügelesid näpud ammugi, aga püüdsin pidada lubadust, et arvuti taha suvel ei tule. Nojah, tänapäeval on rohkemgi võimalusi pidevalt virtuaalmaailmaga ühenduses olla, seega arvutit tõepoolest ei puutu praegu.

Aga mis siis põnevat juhtunud on vahepeal. Eelmine postitus oli enne viimast volikogu istungit. See oli päris põnev, sest selle koosseisu esimene otsus sai vastu võtmata jäetud ning üks otsus sai niimoodi vastu võetud, et eelnõud polnudki. Aga volikogu liikmed olid päevakorra muudatusega nõus ja mis seal ikka jokutada ja sügiseni oodata. Pärast tegime veel ringreisi vallas ka. Kõik liikmed ei saanud tulla, aga koolimaja, lasteaiad, vastu võtmata jäänud otsuse objekt, jõeäärne puhkeala ja kaklevad naabrid (kusjuures parasjagu valmistuti fotoaparaadiga järgmiseks vaatuseks vist) said kenasti üle vaadatud. Lisaks sai iga osaleja ka oma elukohta näidata nö linnulennult. Päris põnev oli. Vallamajas tagasi olles haarasin kaasa ka lilled, mis Volikogu liikmele Aitale sünnipäevaks kinkisime ning kasutades oma värskeid teadmisi tema elukoha kohta, viisin talle lilled koju ära, sest tema elumaja jäi mulle koduteele. Küll Aital oli ikka ilus peenramaa! Kohe näha, et toimekas inimene ja õige inimene on volikogusse valitud.

 Jaanipäev möödus nagu ikka külalisi võõrustades ja siis hakkas puhkus. Käisin ka laulupeo rongkäiku vaatamas ja kui Pärnumaa tuli, siis oli ikka soe tunne küll. Arvan, et sel hetkel jätsin Järvamaaga vist nagu hüvasti ja Pärnumaa on nüüd selleks päris kodumaakonnaks muutunud. Meie valla rahvas oli ennast osavasti peitnud erinevatesse lähibaldade laulukooridesse ja tantsugruppidesse, seega meie enda esindust eraldi ei olnud. Aga tervitusi hüüdsin ikkagi kõigile ja sain vastu neid ka.

Samal päeval ehk 5. juulil oli veel üks oluline sündmus - vallavanem Priit sai uue numbri endale ette keritud ja soovisin talle ka õnne selle puhul. Küsisin, kuidas tunne on, sest eks endal see number ka mõne aasta pärast tulemas on. No tundel polevat väga viga, aga eks sügisel näeme, mis nägu tal peas on.

Tõotas tulla juba päris üritustevaba aeg, kui vallavalitsus mind Kihnu meeskonnakoolitusele kutsus. Kihnu on alati tore minna ja seltskond oli ilma koolitusetagi tore. Õppisime Jaapani hieroglüüfe ja lugesime filmilõikudele hääli peale. Täitsa tore oli, sest jaapanlaste hieroglüüfid nõuavad mõtlemisega ajas 5000 aastat tagasi minemist ja see nõuab parajat pingutamist, et kõik meile praegu omane ära unustada. Filme, koos sisse loetud tekstidega, saab näha vist jõulude paiku, igatahes oli nende tegemine päris  keeruline, aga meeskonnatöö on võimas relv raskuste vastu.

Ja siis saabus Lottemaa külastamise hetk ehk avamine. Muud emotsiooni polnud, kui et jube palav oli, aga see on vist praegusel ajal normaalne. Lastel oli muidugi vaatamist ja katsumist, aga vanematele seal midagi erilist vist pole. Me muidugi ei näinud neid etendusi jmt, mis siis olema hakkavad kui park avatud on, seega pole õigust veel hinnangut anda. Aga need augustikuised kontserdid on Lottemaal küll paljutõotavad ja osalemist väärivad.

Ja nüüd siis sellest, mis juhtus juulikuu viimastel päevadel. Nimelt kutsus Järvamaalt minu koduvalla Järva-Jaani vallavanem Arto mind juba ammu omavalitsusjuhtide suvisele mitmevõistlusele, mis Türi
vallas toimuma pidid. Ma arutasin asja vallavanemaga ja tema ei olnud eriti entusiastlik, seega mõtlesin, et ahh mis nüüd minagi sinna siis lähen, et pole veel ju õieti juhtinudki... Aga Arto ei jätnud jonni, rääkis ära Tori vallavanema Kaie ja tema siis omakorda minu ja nii me siis kahekesi läksimegi Pärnumaa naisi esindama. Hõikasin teisi ka kaasa, aga ainult Tahkuranna vallavanem Karel ütles, et tema ka tuleb. Ja täna võin öelda, et oli väga äge üritus! Sai erinevaid spordialasid proovitud, paljusid esimest korda elus, mis ei takistanud neid ka ära võitmast, nagu näiteks discgolf ja võrkpall. Viimast muidugi aitas võita Võhma linnapea Anneli. Ka kanuusõit Türi järvel sai koos Rapla vallavanema Ilviga võidetud ja mis see neljas ala oli mille võitsin... Ahjaa, Sudoku lahendamine, mille puhul jäi mul küll kahtlus, et õigeks loeti ainult üks vastusevariant, kuigi sudokudel on mitmeid lahendusviise. Aga võit tuli niikuinii ja oli juba lootus, et äkki isegi naiste esikoht, kuid jäin siiski teiseks. Ühe punktiga! Aga mis sest võidust! Ma sain tuttavaks nii paljude omavalitsuste juhtidega, kes olid väga toredad! Tants kestis hommikuni ja arutelud opositsioonide ja koalitsioonide, koolide ja lasteaedade ning lihtsalt omavalitsuste olukordade kohta ei tahtnudki vaibuda. Seega jõuame lõpuks ka tänase postituse pealkirja juurde - need kaks päeva andsid palju võimalusi leida kaasa mõtlejaid ja eeskuju näitajaid talviseks valla juhtimiseks. Lisaks tuleb kindlasti talvel Raplas toimuvateks talviseks mitmevõistluseks trenni tegema hakata ja augustikuus toimuval POL väljasõidul rünnakrühma kokku panema hakata, et Järvamaa võidusoon Pärnumaa kasuks katkestada.

Juttu ja pilte saab selle mitmevõistluse kohta ka natuke siit lugeda ja vaadata.

Ja ilusa tilgakujulise alavõite tähistava auhinna toon volikogu saali, et volikogu liikmed seda nähes ei unustaks, kui tugev naine nende esimees on.

Suvi kestab veel!

Pidu peo otsa ja kõige sekka ka tööd.

Täna tuleb lühike postitus, sest eilsed emotsioonid on tänaseks muundunud lihasvaluks ja sõrmed lihtsalt ei suuda palju trükkida. Eile oli nimelt Sauga valla suvepäev, mis tänu ilusale ilmale oli rahvarohke ja ma pean siiralt vabandama, et lasin kohaletulnutel enda järele 10 minutit oodata, aga tuli üks eksam üliõpilastele korraldada. 

Ja miks siis lihased valusad on, tahab lugeja teada? Väga lihtsal põhjusel – külade mängude viimane vaatus oli ja sai suisa viis ala läbi tehtud kolme tunniga. Poksipirn isegi allus minu rusikale, st liikus natuke mille peale volikogu opositsionäär Artur viskas nalja, et minuga võib isegi baari kaklema minna. No ma ei tea, mõned mehed suisa 5 korda kõrgema tulemuse said :D. Saapale sain ka kümnemeetrise tuule alla tehtud, joonejooks annab siiani jalgades tunda ja teatevõistluses said paparatsod päris hea pildi vist, kuidas vallavanem ja volikogu esimees supermähkmetes mööda põldu kimasid. Viienda ala puhul minu isa vist hämmastusest silmi suureks ajab, sest sangpommi pole mina vist ainsana oma perest kätte võtnud võistlusel, aga nüüd sai see temp ära tehtud ja esialgselt plaanitud kahe korra asemel sai seda 12 kilost jõmmi suisa 22 korda pea kohale viibutatud. Pommi kätte võttes oli mul tunne, nagu miski kuulsus oleks, sest mitu kaamerat hakkas sähvima :D. Käsi igatahes õhtul tantsimise ajal ei olnud väga koostöö aldis, aga noh köit sai ikka Pulli küla meestega pulli pärast tiritud. Saime keskmise teise koha isegi. 

Aga seda ma pean küll ütlema, et taaskord vana tõde – raskused ühendavad – sai tõestust. Meie õbluke Kiisa Kangete punt oli ikka päris arvestatav tegija, algajate kohta kaks diplomit (poksipirn ja laskmine) oli täitsa motiveeriv järgmisel aastal ka osalemist plaani võtma. Väga tänan neid kangeid, kes viimasel paeval ühinesid ja panustasid oma küla eest! Loomulikult olid teised võistkonnad veel tublimad ja nii me viimaseks jäime, aga vähemalt saime näidata teistele, et ei pea olema sportlane, et külade mängud läbida ja ehk tuleb järgmisel aastal veel sinna "mudaliigasse" meile konkurentsi.

Eelmisel nädalal oli ka üks äärmiselt toitev kolmapäev. Nimelt algas päev Tootsi hooldekodu toiduportsu proovimisega, mis oli nii vägev, et raske oli pärast liigutada. Peale söömist sai vaadatud seestpoolt Tootsi turbatehast, mille seina pealt leidsin ma ka oma eesnime (ei tea miks see seal oli) ja seda pildistades grupist maha ning üksi sellesse pehmelt öeldes hirmutavasse hoonesse jäin. Õnneks mul siiski telefon töötas ja sain sealt Priidu abiga ikka välja. Järgnes POLi istung (jällegi pakuti suupisteid), mille infopunktide ajal me Priiduga valla kodanikku Lindat tema 100nda sünnipäeva puhul õnnitlemas käisime (pakuti kõva kõhutäis, millest viisakusest keelduda ei saanud) ja siis tagasi Tootsi spordiauhindu vastu võtma, Tiiut vallamajast kaasa haarates, sõitsime. Sauga vald sai mitme aasta järel lõpuks ka teise koha, et teistele motivatsiooni võistlemiseks pakkuda, sest muidu olime mitu aastat esimesed. Loomulikult tahtis Pärnumaa Spordiliit meid ka hea ja paremaga kostitada ja jälle tuli PSLi juhi Kaiu ergutuste saatel süüa... Jumal tänatud, et mehed enamuses olid, siis ikka mõni kandik sai tühjaks ka. Aga õhtul,oli küll tunne, et veel üks küpsis (vihje Monty Pythoni filmile) ja....

Aga ega kaua pole aega lihaseid valutada, sest neljapäeval on volikogu istung, mida seekord vist Tõnu juhatab, sest mina jõuan napilt tagasi Vormsi külastusretkelt. Pärast plaanime teha väikese ringreisi ka valla peal, et külastada mõningaid vaatamisväärsusi ja valupunkte. Siis aga saabub väikene paus volikogu istungites, kuid tegemist veel natuke jagub, sest tänagi käisime Priiduga toetust avaldamas teistele Pärnumaa omavalitsustele, et Rail Baltica ikka valdades normaalselt kulgeks, mitte lihtsalt üle ei sõidetakse inimestest ja nende eludest. Homme, st 17. juunil, kell 18 on Sauga ANKis ka Rail Baltica avalik arutelu, seega, kes huvi tunneb, tulgu aga kohale.

Järgmises valla lehes saab kindlasti mitmest minu mainitud üritusest ka lugeda ja lisaks teen seal väikese statistilise ülevaate volikogu esimesest talvest. Ja kuidagi on internetis võimalik tutvuda ka volikogu liikmete majandusdeklaratsioonidega, mida kõik esimest korda elektrooniliselt pidid täitma juuni alguseks. Lehes ehk ka selle kohta mõni viide on, sest vist leheruumi selleks kulutama enam ei hakata.

Ei tulnud ikka lühike jutt... Aga pole hullu, kui lõpuni jõudsite, siis polnud vast väga tüütu lugeda ka?
Head suve kõigile!

Ja tulebki SUVI!

Hetkel kui ma neid ridu kirjutan loksun (vabandust, liuglen) rongis Tallinna poole. No täitsa tore, kui mitte arvestada seda, et minu selja kumerus ei ühti kohe kuidagi nende uute toolidega. Aga noh, mis me ikka viriseme, ikkagi tunne nagu välismaa rongides. Eks näis, kuidas ma Lelles ümber saan istutud.  Rongi sisenemine tundub olevat reisijatele ka katsumus, sest kuidagi ei tulda selle peale, et peaks endale ise ukse avama. Mugavaks oleme läinud, mis muud.

Aga nüüd sellest kuust, mis on möödunud viimasest postitusest. Ega midagi põrutavat ju juhtunud pole eks? Tegelikult teavad paljud, et Sauga valla esimene rahvajooks sai toimuma ja päris edukalt. Kirjutasin sellest ka valla lehes pikemalt, kuid siinkohal lisan, et  mõned loosiauhinnad on veel kätte toimetamata, kuid teen seda lähinädalatel. Igatahes tundus mulle kui korraldajale, et kõik sujus, rahval oli tegevust ja enamus jäi rahule. Ainus, mis jäi natuke hinge kriipima oli kepikõndijate osa, sest arvasime, et neid on nii palju, et nad võivad hakata jooksjaid segama ja seega ei tahtnud neid koos jooksjatega rajale lasta. See aga tähendas, et kepikõndijad pidid pikalt ootama enne kui rajale läksid ja see polnud väga mugav. Aga eks me võta seda arvesse ja teeme järgmine kord paremini. Minu siiras tänu kuulub ka meie meeskonnale, sest üksi ei tee ühe suure ürituse juures midagi ära. Jooksu protokoll on ka valla kodulehelt vaadatav.

Pärast jooksu tuli ennast kiiresti kokku võtta, sest saabus nädal, mis ülikoolides on kõige pinevam - lõputööde esitamise nädal. Õigemini on see siiski üks konkreetne päev, aga eeltööd on selleks tehtud pikalt ja alati on neid, kellel viimasel hetkel on vaja veel midagi väga olulist teha. Minu kümne juhendatava tööd said kenasti esitatud ja eile möödus ka viimane kolmest kaitsmise päevast. Ei saa jätta mainimata, et päris mitu minu juhendatavat said kõrgeima hinde ja lõpetavad ülikooli kiitusega ehk meie keeli cum laude. Kaitsmisele eelnes ka retsenseerimisele periood ja eks ma olin vist natuke karm retsensent sellel aastal, kuid kõik lõppes siiski positiivselt. Tänavu oli sotsiaaltöö korralduse erialal mitu omavalitsustega seotud tööd ja seega said oma käe retsenseerimisega valgeks ka meie vallavanem Priit ja humanitaarnõunik Tiiu. Igatahes on selleks õppeaastaks kõige olulisemad asjad tehtud, kuid järgmisel nädalal on meil ees üks väga oluline konverents, mis toimub esimest korda Euroopas ja on au võõrustada seda just Pärnus. Mul on seal ka üks ettekanne teha, seega ei saa veel väga suvepuhkusele minna.

Kuigi "päris" tööl olid kiired ajad, siis ega valla asjad ju seisma ei jäänud. Tuli ette valmistada volikogu istungit 29. maiks ja see siis ka läbi viia. Midagi väga põrutavat ei toimunud ja saime vajalikud asjad kiiresti läbi arutatud. Selle hooaja viimane volikogu istung saab toimuma 19 juunil, kuid siis saab volikogu juhtimisel käe valgeks vist aseesimees, sest mina olen väikesel väljasõidul Vormsi saarele, loodetavasti jõuan siiski tagasi volikogu ajaks.

Mai keskel pidi algama Tammistes kergliiklustee ehitamine, kuid nagu kohalikud teavad, siis pole veel midagi juhtunud. Maanteeamet pidurdab natuke, kuid tegemata see ehitus ei jää. Ehk siiski juuni keskel saavad tööd alguse.

Uuel nädalal on ootamas POL, mille eelmisel nädalal toimunud Läti ringreisile meie vallast keegi ei jõudnud, tööd ei saanud mitmeks päevaks kõrvale lükata nii lihtsalt. Lähme seekord külla Tootsile ja vaatame sealset hooldekodu. Mul on omad huvid ka mängus, sest üks üliõpilane tegi paar aasta tagasi selle hooldekodu ehitamise vajaduse kohta lõputöö ja huvitav on vaadata, kuidas siis ettepanekud on realiseerunud.

Enne lähme vallaesindajatega õnnitlema ka ühte 100-aastaseks saavat vallakodanikku. Sellist rõõmu pole juba ammu olnud.

Nii, rong jõuab Lelle lähistele, tuleb ümber istuda, kuigi karta on et see saab olema rohkem seismine. Seega panen blogile hetkel punkti. Ehk järgmine postitus ei saa olema kuu aja pärast vaid tunduvalt varem.

Enne lõppu veel reklaam ka! Tulge valla suvepäevale 15. Juunil!  

Tegutsemist rohkem kui rubla eest...

On möödunud üks väga tegus poolteistnädal viimasest postitusest. Kuna ma teadsin juba ette, et postitusele järgnev pühapäev on viimane nädalavahetusepäev järgneva kuu jooksul, mis on muudest kohustustest vaba, siis üritasin ära teha need aiatööd, mis juba tegemist kannatasid ja siis läks lahti. Järgnevast õigest tempos kulgemise tunde saamiseks, tuleks seda teksti püüda lugeda nii kiiresti, kui vähegi jaksate ja kõva häälega, sest siis saate aru, kui väljas võib pärast seda toss olla :)

Esmaspäeval 28. aprillil sõnaotsese mõttes kihutasin vallast läbi, et anda allkirjad volikogu määrustele ja otsustele, kus oli Ruth avastanud mõned trükivead, uurisin, kas Tammiste liivakasti jaoks liiv on Jüri kaasabil tulemas ja näitasin kohta, kuhu see peaks  maha kallatama. Kihutamise põhjustas asjaolu, et kiirustasin osalema pärastlõunasel arutelul maakonna arendamise teemal kutsehariduskeskuses, kus selle juht Riina rääkis nende tegemistest ja murekohtadest. Arutasime Pärnu LV, ÕNKi, töötukassa jt kohal olnud asutuste esindajatega kuidas noorte õpingute katkestamist vähendada ja tööle minekule kaasa aidata. Tutvustasime ka oma projektiplaane ka niivõrd kuivõrd need olid võimalikud.

Teisipäeval oli koosolek vallas, kus arutasime Sauga valla I rahvajooksu asju, sest üritus on juba päris lähedale jõudnud. Otsustasime, et vajame siiski valla toetust, sest on kulusid, mida vältida ei saa. Täna tegelesin lõpuks taotluse täitmisega ja homme vaatab Tiiu vallamajast selle üle ning täiendab kus vaja.

Kolmapäeval olin terve päeva kolledzis eelkaitsmistega hõivatud ja ei saanud mitte millegi muuga tegeleda.

Neljapäeval oli 1 mai ja ma tegin seda, mida väga ammu pole teha saanud - magasin kella 11-ni. Volbripidu jäi minust pidamata, sest lugesin oma juhendatavate diplomitöid poole ööni. Pärastlõunal istutasin eelmise aasta maasikapeenardesse umbes 100 uut taime, mis olid välja läinud ja mida sügisel polnud mahti uuesti istutada. Siis käisime naabrinaisega poes küpsisetordi vahendeid ostmas ja seejärel need ka kokku ladusime, sest järgmiseks päevaks olime lubanud vabatahtlikena meie esimeses klassis käivate laste klassijuhatajale üllatustordi tegema. 

Reedel sai suts mateõpsitööd tehtud (ülikoolil oli vaba päev) ja siis veetsime tunnikese koolis laste tundi segades ja Vanalinna PK tuletõrjesüsteeme kontrollides. Sai täitsa edukalt vulkaaniküünlaid põletada, midagi hakanud üürgama. Siis korjasime väikeste vahedega lisaks pesamunadele ja koolilapsed autole ja otsustasime ebatervisliku lõunasöögi teha. Lapsed olid muidugi sillas. Koju jõudes tuli ennast ja lapsi kiiresti  valmi seada, sest toimus Sauga valla lasteaedade huviringide pidu ANKis. See oli ikka tubli annus lapsi ja nende rõõmu, mis võttis ikka korralikult läbi... Tore oli aga siiski.

Laupäval oli "Teeme ära". Toetasin Annikat Tammiste talgutel, vedasin oma pisikese autoga koos Merjega 9 palki liivakasti tarbeks õigele kohale ja üritasime siis leiutada, mis moodi neist saab kokku ühe liivakasti. No saime kolm palki ühendatud ja siis oli mõistus otsas. Annika oli teistega suure tee ääres koristamas ja seega kutsusime kohale Merje mehe ja mehevenna, kes lahendasid mõistatuse umbes 20 minutiga. Kuna, mind ootas ees supiring, siis jätsin Merje liivakasti valvama ja läksin Õie juurde talgusupi järele. Jagasime Jannega valla talguliste supid-joogid-saiakesed pooleks ja viisin nii Urgele, Pulli külla kui ka Tammistesse supid laiali. Kohtasin lõbusaid talgulisi ja tegin pilte. Mõned neist saatsin ka järgmisel hommikul Pärnu Postimehele, sest avastasin lehest vastava üleskutse. Kaks neist piltidest jõudsid ka lehte nagu täna nägin.

Siin on siis pagasnikutäis supiringi:

Selline sai siis Tammistesse liivakast ühiskondlikuks tarvitamiseks ja loodetavasti mitte kasside pissitamiseks. 

Pärast maitsva supi söömist (Aitähh Õie ja teised tegijad!) sai natukeseks koju mindud, et valmistuda õhtuseks peoks. Rahvast oli piisavalt, viktoriin põnev, lapsed said kõvasti tantsida ja kõik me pidime tegema talguteemalisi laule. Soovijad võisid ka taimi ära arvata. Umbes 22 õhtul meie 4h kestnud pidu siiski lõppes, koristasime ruumid ja lugesime õnnestunud talgupäeva lõppenuks.

Pühapäeva veetsin kolledzis, kus kuulasime kümne tunniga ära 23 Avatud Ülikooli lõputööd. Mul oli oma juhendatavate tubliduse üle hea meel, sest enamus neist sai väga hea või suurepärase tulemuse.

Esmaspäeval startisime juba 7:30 volikogu liikmete Õie ja Margusega Tartusse Revisjonikomisjoni liikmete koolitusele, millelt täna õhtul tunduvalt targemana naasime. Jõudsime järeldusele, et revisjonikomisjoni liikmed ei saa vist üldse muud teha kui paragrahve taga ajada ja inimesi närvi ajada. Igatahes saime näiteks eelarve lugemiseks ja hangete kohta päris kasulikke näpunäiteid. Õhtu ei lõppenud mitte aga koolituselt koju jõudes, sest Urgel oli emadepäeva pidu, mille etteasted jõudsid küll napilt enne minu saaabumist lõppeda, kuid se ei takistanud Urge naisseltsi liikmetega juttu puhumast. Täiesti hämmastav, et kui noortel on eurovalimistest ükskõik, siis prouad tõstatasid kohe küsimuse, et keda valida. Mul pole olnud mahti veel valimisprogrammidesse väga süveneda, kuid püüdsime siis mõelda, keda valida. Viskasin õhku ka lause, mida kuskilt olin kuulnud, et kui ei tea, keda valida, siis vali naine! See tekitas muidugi elevust, kuid ega mehi me üle parda ka kohe ei visanud, sest Ansip ja Savisaar on ju siiski kuulsad kutid.

Loomulikult sai kõige muu seas asjatatud ka jooksu korraldamise asju, sest laupäevasel talgupäeval, mida Jana vedas Sauga alevikus jooksurajal, selgus, et päris sellisel kujul nagu me alguses tahtsime, seda rada teha ei saa. Aga juba on paigas uus rada ja avalikustame selle varsti ka jooksu lehel. Tulge siis osa võtma, sest loodetavasti saab olema palju toredaid inimesi ja ilus ilm, et natuke koos sporti teha.

Nädalavahetusel seisab ees emadepäeva tähistamine. Mul on oma emale juba kingitus olemas. Nii materiaalne kui ka emotsionaalne, sest loodetavasti rõõmustab mu ema selle üle, et tema tütar on nii maakonna kui ja presidendi poolt emaks olemise eest püünele pistetud. Ma ise ei saa küll aru, mida ma nii erilist tegin, aga käin laupäeval ja pühapäeval siiski kontsertidel ära ja ehk siis öeldakse, millega ma jälle hakkama sain. Soovin siinkohal ka valla kõikidele emadele ilusat emadepäeva!

Aga nüüd kuulame ära, kas Eesti saab Eurovisiooni finaali!

"Möödas on päev, möödas on öö...."

Sellised laulusõnad kummitasid mind millegipärast juba mitu päeva. Aga ma pidin peaaegu laulule lisama, et "möödas on kuu...", kui viimati postitasin oma blogisse, õnneks on kalender armulikum ja kõigest kolm nädalat on möödunud. Karta on, et ka järgmisel kuul ma tihedalt postitusi ei tee, sest käes on õppejõudude kõige kiiremad ajad, kus tuleb lugeda ja vastu kirjutada nii palju, et lihtsalt ei ole aega ilukirjandust toota, lõputööd on vaja kaante vahele saada. Loodetavasti on kenad kevadilmad viinud enamuse inimesi õue ja pole aegagi blogipostitusi lugeda.

Mis siis viimasel kuul juhtus. Mõnede jaoks kindlasti täiesti tähtsusetu asi, aga ma leidsin esimese sinilille välu oma 15-ne Pärnumaal elamise aasta jooksul! Järvamaal lapsepõlve veetes ei möödunud mul ükski kevad sinilillemetsas käimata, sest sinililled lihtsalt oli mu vanaema ja vanaisa maja juures metsas suisa hunnikutes. Püüdsin neid oma koduaeda ka importida, aga ei meeldinud neile kuidagi see kolimine. Seega Kilksamaalt piima tuues ei saanud ma nii lihtsalt sellest leiust mööda sõita ja oma keskmise lapsega nautisime natuke seda ilu. Tegin loomulikult pilti ka!

Aga nüüd ilusate emotsioonide juurest töiste asjade juurde! Aprilli alguses tegime plaane eelarvekomisjoni järjekordse istungi jaoks. 10 aprillil see toimuski ja saime jälle pea kolm tundi vallamajas koos istutud. Esmalt kuulasime Aivo juttu tuulikute kohta. Ta oli teinud korraliku eeltöö ja selgitas meile, kui kasulikud need tuulikud ikka on. Meile oli tegelikult juba teada, et tuulikute vastased seda asja nii ei jäta ja eks peame nemad ka ära kuulama. Vallarahva rahustuseks ütlen seda, et hetkel ühtegi tuulikut ei ehitada ja pole selleks ka plaane tehtud. Lihtsalt kuulasime kuidas üks asjast huvitatud isik seda asja näeb. Selleks, et ehitamiseks läheks, kulub veel palju aega, sest on vaja kõikide maaomanike ja nende naabritega kokkulepped saavutada ja see ei ole just asi, mis väga ladusalt läheks.

Lisaks sellele punktile arutasime Hirvela edasist arendamist, sest arendaja leping lõpeb oktoobris. Arendaja on huvitatud sellest, et ta saaks ühe arenduse kenasti lõpule viia, et tulevikus oleks tal ette näidata, et vat selle asja viis kenasti lõpule. Otsustasime uurida, kas see on seaduslik, et ilma konkursita arendust jätkata ja seda siis nelja uue maja ehitamise osas, sest rohkemaks me hetkel vajadust ei näeks.

Arutasime ka Pärnu linna üldplaneeringu kinnitamist ja tegime ettepaneku natuke piire muuta, nii et see oleks ühe pere eluolu oluliselt parendav ja ühe tänava haldamist lihtsustav. Volikogus sai see otsus neljapäeval ka kinnitatud ja eks nüüd on pall Pärnu käes. Sauga aleviku vee- ja kanalisatsiooni projekti omafinantseeringu garanteerimine sai ka volikogus kinnitatud. Pulli küla Silla kinnistu võõrandamist arutasime eelarve komisjonis, mitte veel volikogus nagu algselt blogis kirjutasin.

Uuemetsa tänavate kinnistu jaoks pakkumise tegemine nii lihtsalt aga läbi ei läinud. Selles mõttes, et see vana asi ei taha kuidagi laheneda, sest kaks omanikku on nii suures vastasseisus, et mine tea, mida see lõpuks veel kaasa toob. Aga vald tahab asja siiski lahendada ja olgu see siis või sundvõõrandamine, mis käib kohtu kaudu. Volikogu liige Artur oli ühe omaniku poolt erinevate materjalidega varustatud ja tegi ettepaneku osapooled volikogu ette kutsuda. Priit küll seda vastasseisu rahumeelset lahendamist eriti ei usu, aga proovima oli siiski valmis. No eks näis, mis asi sellest välja tuleb.

Volikogu istung läks seekord jälle kiiresti, natuke üle tunniga saime hakkama ja ainuke poleemikat tekitav punkt oligi viimatinimetatu. Seekord oli meil ka külaline, Sauga Varahalduse juht, kes siis seda veeprojekti tutvustas, millega taodeldakse raha, et saaks korraliku vee Saugasse, Hirvelasse ja Vingikülla. Aga selleks aastaks planeeritud rahast ei jagu, seega tuleb juba praegu järgmise aasta eelarvest raha broneerida ja arvatavasti ka laenu võtta. Hea eesmärgi jaoks tuleb sedagi teha.

Ehitamisest veel nii palju, et suvel saab Sauga kool ka endale maakütte. Lepingud on alla kirjutatud ja oodatakse koolitundide lõppu, et saaks aga tegutsema hakata.

Eile oli mul jälle üks "esimene kord" volikogu esimehe ülesannetes. Nimelt andsin kätte paraja portsu hõbelusikaid. Tervelt 26 uut vallakodanikku on oktoobrist alates lisandunud. Proovisin siis paar ilusat sõna öelda, Priit tegi ka oma osa ära ja esimest korda oli olukord, kus tuli kasuks see, et volikogu esimees on naine. Nimelt ei olnud vaja otsustada, kes annab lille ja kes lusika. Lilli kingitakse ju naistele ja seega pole kahtlustki, et naine seda tegema ei sobi. Pärast ametlikku osa lõikas Priit torti ja mina jagasin laiali, jõime kohvi ja morssi ja siis tõttasin loengusse, mis millegipärast alati siis on, kui minul on tarvis vallas esindusfunktsioone kanda. No pole hullu, said üliõpilased ka natuke pidulikumat õppejõudu näha.

Järgmisel nädalal on ees ootamas "Teeme Ära". Tammistes on liivakasti paigaldamine tõeks saamas, sest käisime täna Vello juurest Pulli külast Jüri abil toodud palke naabrinaisega teisaldamas. Loodetavasti ei haihtu need palgid enne õiget aega ja ehk mõni meesterahvas seda lego aitab ka kokku panna, sest meie küll aru ei saanud, kuidas see käib. Liiv tuleb ka nädala keskel nii et võib põhjustada kergliiklusteel väikeseid liikumisraskusi. Meie valda on lisandunud Sauga ANKi talgud ja Uuemetsa talgud, seega olge aktiivsed kodukandi talgutel kaasa lööma.

Ja lõpetan selle asjaga, mis on viimasel nädalal võtnud päris suure osa minu ajast -  SAUGA VALLA RAHVAJOOKS! Plakatid on valmis, laiali jagatud ja üles ka ehk pandud. Registreerimisvorm on internetis avatud ja teisipäeval organiseerijate töökoosolek toimumas. Facebookis on ka üritus "Sauga valla Rahvajooks" avatud, nii et like'ge ja tulge osalema. Juba 26 osalejat on registreerunud ja selle üle on ainult hea meel. Teeme koos vallas midagi huvitavat ja tõmbame elu käima! Panen siia ka Mirko kujundatud imekena plakati. Ei olnud tal kerge naistekarja soove täita :)

"Sport massidesse ja väravasse pall!"

Huvitav, kas keegi teab, kust see väljend pärit on? Mina tean! Aga lugejatele veel ei avalda, natukene mõttetööd on ju ikka kasulik teha.

Aga mis on volikogu esimehel spordi ja väravasse pallise loopimisega pistmist? Ikka on. Nüüd tuleks trumme põristada ja kohe pikalt, sest Sauga valla sportlased on maakonna talimängud võitnud! Tulemusi vaadake Pärnumaa Spordiliidu kodulehelt. Napilt tegime 9  ala arvestuses Saardele ära! Tegin vallamajas Tiiu aknalaual olevatest erinevatelt aladelt saadud karikatest ka pilti:

Loodetavasti on meil piisavalt ka järelkasvu, et seda tulemust muudkui korrata ja korrata.

Nojah, mõtlevad lugejad, ehib siin ennast võõraste sulgedega.... No eks ma üritan ikka oma panust ka anda, et sport natuke edeneks, ikkagi 7 kordse maailmameistri tütar, nina pisikesest peale spordi sisse kastetud olnud. Mul on rõõm teatada, et Sauga valla rahvajooks tuleb! Kindlasti tuleb! Facebookis juba on. Klikkige ja laikige ja aidake kaasa, et täiesti tavaliste inimeste (st mitte poliitikud või kuulsused, aga erilised ikkagi) algatatud idee jõuaks teostuseni. Tiiu vallamajast organiseerib kohtunikud, vallakodanik Birko, kui kogemustega raja maha märkija, lubas ka appi tulla, esinejaid ja auhinnalaua täitjad  otsitakse ja leitakse, lastele on ka tegevust kõvasti planeeritud ning üldse käib üks kõva sebimine. Juba kuu aja pärast oodatakse vallarahva panust ka jooksuraja korrastamiseks, sest volikogu liige Jana registreeris talgud "Teeme ära" portaalis. 

Talgutest veel  nii palju, et neid on hetkel "Teeme ära" portaalis suisa mitu, Pulli külas, Tammistes (tuleb minu teada vähemalt üks veel), Sauga põhikooli juures seega igaüks peaks leidma koha, kus käsi külge panna. Vello Pulli külast tahab Urgel pidu ka korraldada ja täna tegime selleks Facebooki jutugrupi ning vaatame, kas asjast asja ka saab. Küll saab, kui on inimesi, kes tahavad teha. Ise ma seekord talgutest osa ei võta, vähemalt ühest konkreetsest vaid leppisime täna just kokku Jannega vallamajast, et sõidame kõik kohad läbi ja vaatame, mis rahvas teeb. Äkki saame volikogust Õie nõusse, et me tühja potiga ringi ei peaks sõitma. Eelmisel aastal keedetud supp on mul siiamaani meeles. Tammistes sai vastvärvitud bussijaamas seda ka lihtsalt möödujatele jagatud, sest läksime keetmisega hoogu. No ja kuidas sa unustad selle, kuidas suppi täis tavaliste pottidega võimalikult vaikselt küla teedel sõita proovid, et parast ei peaks pagasnikust sooja suppi sööma. Toredad olid minu esimesed talgud eelmisel aastal, soovitan teistelegi.

Midagi tahtsin veel kirjutada... Ahjaa! Käisin täna volikogu viimase istungi protokolli allkirjastamas ja kulutasin selleks pea 1000 kalorit. No polnud autot käepärast, ilm oli nii päikseline toast vaadates, et kuidagi ei saanud arvuti taha ennast suruda ja nii ma siis ratta selga istusin ja esimese sõidu tegin. Tuult ei pannud esialgu tähelegi, sest see oli ennast kavalalt selja taha mulle sättinud, kuid Ehitajate teel sain seda tunda. Tagasiteed plaanides ei suutnud kuidagi otsustada, et kas valida kehvem tee, aga pidev taganttuul või parem tee, aga viimased kaks kilomeetrit seda Tammiste-Kiisa vahelist teed saaks eriti kole olema. Ei armasta mina lihtsaid valikuid ja seega ma siis tunni pärast kodus jälle olingi, seljataga 2 korda 15,24 km. Sellest vast 10 sai kindlasti liiklusrohkeid teid vältida. Tammisest Nuka peatusest keerasin metsavahele ja sealt jõudsin kenasti Jaama tänavale ja täitsa rahulik oli seal sõita. Maikuust läheb ehitamiseks Tammistest Pärnu piirini kergliiklustee, siis saab vallamajja juba veelgi turvalisemalt. Peaks minema naabervolikogu Krista juurde, et tema organiseeriks selle jupi, mis linnapiiri ja Jaansoni rada ühendaks ja oleks Tammisest vallamajani suisa puhas rattarada olemas. Ei tea, kas volikogu esimees võiks siis endale esindusjalgratast küsida?

Aitab nüüd jutust, kella keeramine on uneaja sassi keeranud, tuleb magama minna. Muideks, neile, kes saavad meili teel selle postituse ütlen, et ärge uskuge, et ma neid postitusi öösel saadan, seda teeb blogspot ise, täiesti talle sobival kellaajal. Õiged postituse kellaajad on päris blogis.

Aga toredat nädalat teile kõigile ja tehke siis sporti, et vormis olla!

Koos olemise võlu ja valu

Viimane nädal on möödunud koos olemiste tähe all. Nädal algas kohtumisega Urgel, Urge naisseltsiga, mida olid tulnud mehisemaks muutma ka Vello ja Madis. Naised olid katnud kena laua ja ennast mõnusasti sisse seadnud, kui mina tormates sisse sadasin. No mis teha, kui olin töölähetuses Riias ja rikkaid täis maantee kuidagi sellisel kiirusel kulgeda ei lubanud, kui märgid võimaldasid. Igatahes jõudsin 5-minutilise hilinemisega ja pidin esmalt naistele selgitama, kuidas ma ikka selle kohaga seotud olen, kus ma elan. Kui hakkasin rääkima, et juba minu vanaisa Mihkel elas selles kohas, siis küsisid agaramad naised, et kumb mu ema on, kas Õlme või Mõlme ja mul oli elus esimest korda hea meel oma ema nime välja öelda, sest see ei tekitanud mingeid ahhetamisi, et mis imelik nimi. Selgus et vähemalt üks naisterahvas laua taga on vist mu ema klassiõde ja seega püüdsin meelde jätta iga pisiasja, mis võimaldaks mul emale teda kirjeldada. Juuste värv ja kleidi pikkus siin vist abiks ei ole :)

Vello kannatas kenasti naistejutud ära ja hakkas siis ka asjast rääkima. Et kuidas ikka vallamajast ürituste jaoks raha jagatakse ja et kuidas külades elu käima saada. Ei olnud mul muud öelda, kui jagada humanitaarkomisjonis jõutud tõdemuseni, et igasse külla tuleb üks aktiivne hull elama panna või ta sealt üles leida, soovitavalt nooremapoolne, kes jaksab rassida. Meenutasime hea sõnaga eelmise aasta "Teeme ära!" pidu Urgel ja ma rääkisin ka Sauga valla rahvajooksust, mille hüüdlause on "Jookse külale külla!". Kohe läks meenutamiseks, kuidas vanasti ikka autokastis hoovist hoovi sõideti, pidu peeti ja siis lollusi tehti ning ka seda kuidas noored jooksid ühel jooksuüritusel nii et ikka võidu peale, mitte niisama. 

Kui me olime tunnikese mõnusasti jutelnud, siis astus sisse ka vallavanem, kes kohe asisema tooni kohtumisele andis, kuid ma nägin küll, et rahvas ikka vallavanemaga meelsasti juttu ajas ja julgelt arvamust avaldas. Võtsime üles bussiühenduse ja tuulikute teema ning uurimine joogivee kvaliteedi kohta. Oli tore kuulda, et kohalolijad on bussiühenduseg rahul. Tuulikutega sõbrad siiski ei olda ja joogivesi on ka ikka allpool arvestust. Kahjuks tuli nentid fakti, et vanasti kui loomi oli rohkem, siis oli vesi parem, sest tarbimine oli suurem. Vallavanemal oli varrukast võtta kohe lahendusvariante, kuid ega need vist paari päevaga ei realiseeru. Elame näeme, kuid tore oli sellist kohtumiste rida alustada nö kodukandist ja nüüd võiks minna ka järgmistesse kohtadesse inimestega kohtuma.

Kolmapäeval tuli koos olla Sindi paisu teemal. Hr Soll oli kenade kutsetega (nimed käsitsi kirjutatud, mida tänapäeval naljalt ei kohta) hulga inimesi kohale kutsunud ja läksin kohale nii valla kui ka jõe-äärse elaniku esindajana. Mul pole midagi kalarikkama jõe vastu, pealegi kui see toob maakonnale päris palju tulu ja paljudele inimestele leiva lihtsamini lauale, aga tahaks teada ka seda, mismoodi see jõgi välja nägema hakkab, kui paisu enam pole. Teadlased, keda mina oma päris ameti tõttu usaldan, olid väga palju vaeva näinud, et asjad puust ja punaseks ette teha ning asi paistab täitsa asjalik välja. Samas ütles Vello Urgel, et suured kalad saavad paisust üle küll ja karta on, et paisu lammutamisel saab olema tegemist ka sõjaaegsete pommidega. Eks kui lähebki lammutamiseks, siis asjatundjad enne ikka 9 korda mõõdavad ka, mitte ei hakka kohe lõikama. Igatahes oli huvitav koos olemine, mis tihedalt arvamusi täis, aga kaklemiseks ei läinudki.

Neljapäeval oli volikogu istung, kus seekord tegime jälle rekordi. Vähem kui tunniga olid teemad läbi käidud. Lilli sai ka jagada, sest aseesimehel Tõnul oli sünnipäev tulemas. Sain valmis ka eelarvekomisjoni viimase koosoleku protokolli, millega tegelemist ajapuudusel suisa kuu aega edasi olin lükanud.

Reedel oli selle nädala neljas koos olemine ja sedakorda Pärnu linnavalitsuses. Nimelt tahab linn juba pikemat aega valdadelt lisaraha selle eest, et meie lapsed linna huvikoolides käivad. Saime siis kokku ja vallavanem andis allkirja koostöö lepingule, sest endal oleks huvikoole kulukam ülal pidada. Eelarves on sellega arvestatud ja seega lapsevanemate jaoks midagi ei muutu, kui just linn ise osalustasusid ei tõsta. Seda plaani neil polevat ja nagu abilinnapea Jane korduvalt ütles, et on väga oluline, et teatud eani oleks lapsed kaasatud huvitegevusse, et mitte kuritegelikule teele minna. Aga siinkohal paneksin südamele lapsevanematele, et kui vald on andnud garantiikirja, et laps käib kuskil ringis, siis kui laps mingil põhjusel ei käi enam, siis kindlasti uurige, kas garantiikiri on ka tagasi võetud, et ilmaasjata valla eelarvest raha ei kulutataks.

Reedel oli veel üks koos olemine, sedakorda sportlik ehk Külade Mängud, kuid Kiisa Kanged sellele ei jõudnud. Meeskonnaliikmetel oli emised poegimas või muud toimetused ees ja ei saanud seega osa võtta. Igatahes julgustan külarahvast osalema endiselt, sest volikogu esimehe võistkond on viimase koha vist juba kindlustanud ja seega on teistel eespoolsed osad juba garanteeritud. Tiiu ütles, et 11 aprill olevat Indiaca mäng, sellega pole mul ka olnud veel au kokku puutuda, seega peaks ikka vaimu valmis panema ja kohale meeskonna ajama.

Järgmisel nädalal lähen veel ühele koos olemisele, aga seekord Euroopa teadlastega, kes virtuaalselt töötamise kohta teadust teevad. Kohtumine toimub Rumeenias, Bukarestis ja loodetavasti jõuan eluga tagasi, sest sealtkandi rahva naabrid ukrainlased kuidagi kisklema on viimasel ajal läinud.

Hoidke siis pöialt ja olge kenasti koos, et tagasi tulles vallarahvas kõik kombes oleks.

Kena kevade algust ka kõigile!

"Aeg ei peatu, ei ei..."

Viimasest postitused on möödas pea kolm nädalat ja teiste blogivate vallavanemate blogipostitusest tuletavad meelde, et tuleb ikka enda postitus ka ära teha. Seda enam, et postitada on päris palju. 

Vabariigi aastapäevale järgneval nädalal oli suisa kolm koosolekut - POL, VOLikogu ja HOoLekogu, mis tähendas kolme istumise õhtut.  POLiga käisime seekord Audrul külas, kus lisaks Kihnu välja astumise avaldusele valisime ka uue POLi esimehe ehk vana jäi edasi ja kuulasime Stratumi ühistranspordi uuringu tulemusi. Ei olnud mingi üllatus, et Sauga vallas on aktiivne just Tammiste Pärnu suund ja seda just õpilasvedude osas. Töölkäijad on ka suunaga Pärnu poole.

Volikogu istung läks seekord päris kiiresti, sest suuri vaidluskohti polnud. Eelarve sai ka kinnitatud.

Hoolekogu koosolekul oli  ma Tammiste lasteaias, kus ma hoolekogu esimees olen. Kuulasime lasteaia juhataja Daily põhjalikku ülevaadet eelmisest aastast ja õppealajuhataja Eda õppekava arenduse tegevustest. See töö mida nad teinud on on lihtsalt suurepärane! Tänud Dailyle selle tubli töö eest meie valla teise lasteaia käivitamise ja ilusa arengu eest ning lubame tal võtta pisukese puhkuse ja soovime talle ette õnne peatse perelisa puhul. Loomulikult ootame teda tagasi, kui aeg selleks küps on.

Pärast pikki koosolekuid oli kohe tore natuke ka muu eluga tegeleda, kuid meilitsi sai siiski ka erinevate tegevustega kursis olla. Nimelt algatati taaskord Sindi paisu teema ja 18.03 saab olema Pärnus selleteemalise koosolek. Ka POL liikmed vahetasid kirju oma seisukoha fikseerimise kohta, mille sisu on see, et paisu võiks riigile võõrandada, sest kogu see asi on pikalt venima jäänud.

Naistepäeva ja vastlapäeva tähistamine oli ka eelmisel nädalavahetusel, aga kahjuks mina sinna minna ei saanud. Vastlapäeva pildid on nähtavad ka siit.

POL kevadseminaril, kust praegu ka postitust kirjutan, räägitakse muude teemade seas ka ühistranspordikeskuste (ÜTK) loomisest. Pärnumaa saab teistest maakondadest palju rohkem riigitoetust võrreldes läbisõiduks ja kindlasti see ei meeldi riigile, kes tahab vähendada seda. Ilma liinikilomeetreid vähendamata seda aga teha ei saa, seega ollakse huvitatud, et Pärnumaale tuleks ühistranspordi keskus. Aastaks 2020 peab kogu bussiliikluse korraldus olema piirkondlike ühistranspordikeskuse kanda. Kahjuks tähendaks see seda, et kõigile ei tagata sobivaid sõidugraafikuid ehk baasteenust. No elame näeme, mis sellest asjast saama hakkab. Kohe hakkab pihta seminaril ka rühmatöö ja seega lõpetan blogimise ja ühinen täiel määral seminariga. 

Tänase jutu lõpetuseks panen üles pildi ka töövestlusest, mida  Priit ja Jüri lõunapausil pidasid. Ära ei saa sellisele kandidaadile ju ka öelda, seega tuleb tekitada vist koht kuhu uus töötaja istutada. 

Ahjaa, päris lõppu pean vist ütlema seda, et 18.märtsil on Urge raamatukogus võimalik mind ka näost näkku näha. Nimelt  on siis järjekordne  Urge naisseltsi kohtumisõhtu ja kohtutavaks olen seekord mina. Tulge siis küsima ja mulle head nõu andma, mida valla juhtimisel paremaks saaks teha.