Täna ma siiski lasin end kanda emotsioonidetulvast, mis kahe eelmise päeva jooksul kogesin, niikaugele, et istusin keset kena vihmajärgset suveõhtut arvuti taha blogima.
Kui alustada eelmises postitusest lubatust ehk märtsist mai keskpaigani toimunud olulistest sündmustest, siis pikemalt peatuksin POLi Leedu reisil. Eks see paras tegemine oli, et neli päeva tiirutamist oma ajagraafikusse mahutada, kuid asi oli seda väärt. No ja oma tööandjale Hennule võin kinnitada, et kogu seltskond nöökis mind korralikult kui ma jälle bussisõidu ajal arvuti lahti lõin ja tudengite kodu- ja lõputöödega tegelema hakkasin. Aga see mis toimus bussisõitude vahepeal oli lihtsalt suurepärane! Käisime Druskininkais, mis oli lihtsalt selline vau-emotsioon, et siiani kõigile sellest räägin! No 11 000 elanikku ja keskmiselt 23 000 turisti kuus! Ei mingit sessoonsust nagu Palangas.... Aga tagasitulles tegin esimese asjana käigu meie kolledzi Turismiuuringute kompetentsikeskuse juhataja juurde ja soovitasin tal teeninduskultuuri sinna linnakesse tõstma minna koolituste abil. Sest kui ikka on tohutu suur veekeskuse ja sauna kompleks, sisesuusahall, vinge seikluspark ja imelised lillepeenrad üle terve linna, siis ei saa lasta teenindajatel nii loiult oma tööd teha. Šiauliai, Vilnius ja Kaunas olid ka muidugi toredad linnad. Tagasi Pärnusse jõudes saime Liivi tee ja Riia mnt ristis kenasti kõik 3000 motikat ka üle kaeda, sest täpselt meie nina ees pandi tee nende jaoks kinni.
Teine maikuu tippsündmus oli muidugi meie valla rahvajooksu II toimumine. Tegijatel juhtus nii mõndagi. Näiteks selgus ühe kogenud korraldajaga enne starti juteldes, et maanteel olema pidanud märgid seisid endiselt minu hoovis, kuid volikogu aseesimees Tõnu oli kohe operatiivselt valmis tegutsema ja sai mure kiiresti lahendatud. Aga üldiselt, nagu ka maikuu vallalehes kirjutasin, läks asi kenasti korda ja loodetavasti tuleb ka III rahvajooks. Saime päris kena kajastust ka kohalikus lehes, kus meid võrreldi palju kogenenumate korraldajate üritustega ja päris positiivselt. Tänan kõiki, kes oma panuse meie jooksu õnnestumisesse andsid!
Mai lõpus lõpetas mu viimane laps lasteaia ja nüüdsest hoian lasteaial kätt pulsil ainult volikogu esimehena, mitte nö teenuse tarbijana. Lõpetamisest veel seda, et Sauga põhikooli üle on hea ka uhkust tunda, sest meie koolis lõpetas 9. klassi tervelt 2/3 ainult viitega.
Juuni algus möödus ilma suurema kärata suvetöö, eksamite, kaitsmiste ja põllutööde tähe all. 11. juunil pidasime ja eelarve- ja arengukomisjoni istungit ja see on viimane kord, kui seda neljapäeval teeme, sest nädala pärast oli volikogu, mille ma sõna otseses mõttes ära unustasin. No minu jaoks olid samad temad juba ju nädal varem läbi käidud... No õnneks on vahemaad väikesed ja teiseks punktiks olin täiesti valmis rooli Tõnult üle võtma ja kõik kulges kenasti veidi roosamas toonis (häbist muidugi) esimehe juhtimisel.
Ja siis tuli suur suvi... no talvises kuues nagu näha, aga minu hallataval põllumajandusharul on sellisest ilmast ainult kasud sees, nagu nüüd juba kindlalt väita võib.
Ja nüüd natuke lähemalt eile ja üleeile toimunud võiks öelda, et selle suve tippüritusest, vähemalt minu jaoks küll. Nimelt toimusid Tabiveres 20. omavalitsusjuhtide mitmevõistlused. Tori vallavanem Kaie ei saanud tulla, Are Laurit ikka ka moosisin, kuid lõpuks tuli ikka üksi minna. Korra mõtlesin ka, et ahh mis ma ikka üksi lähen, aga täna oma valutavate kontide kiuste olen rõõmus, et läksin.
Meeste osas on see võistlus ikka täitsa mõisa peale võistlemise värk, mehed hullunult teevad sporti, mõni juht oli suida poole väiksema õllekõhuga kui aasta tagasi ja mis saab selle vastu vallakodanikel olla, et neid terve ja tugev juht eesotsas on. Naiste konkurents on ka läinud tihedamaks ja seekord oli suisa 7 naist, kelle seas ka üks 72a proua, kuid tegi nii mõnedki alad kenasti kaasa ja sai vinge eriauhinna ka veel, Korraldajad lubasid, et kui 10 naist kohale tuleb, siis hakatakse naistele ja alavõitude eest karikaid jagama. Nii et järgmisel aastal tuleb naisi rohkem kaasa haarata.
Kui aga rääkida lähemalt võistlustest, siis Jõudi kodulehel on kenasti olemas tulemused ja igaüks võib võrrelda, mida ta kellest paremini teeks. Pildid ka kenasti olemas, nii et vaadake, kas ikka oli lihtne võistlus. Mina polnud kunagi teinud kolme ala: ATV ja BMX-iga sõitnud ning ketast visanud. BMXi võitsin ja ketas läks nii hästi, et kohtunik tegi komplimendi mu kettaheite tehnika suhteski. Kivivise (põhimõtteliselt kuulijänn 12 kg kiviga) oli ka asi, mida polnud kunagi teinud, kuigi eelmisel aastal oli see sama võistlus aga topispalliga, Noolevise natuke ebaõnnestus, kuid see eest kanuuga Äksi motelli juures pargis pea kilomeetrine ring üksi läbida oli päris mõnus. Eks seal oli matemaatilist mõtlemist vaja, mis kaarepikkuse, kurvi raadiuse, liikumiskiiruse ja aeru jõudu pidi arvesse võtma, et mitte kaldasse sõita, mis nii mõnegi juhi sekundeid jõudsalt kasvatas. Tegin ära ka kolmele mehele, nii et täitsa uhke tunne oli.
Esimese päeva lõpetasime Lüganuse Marja-Liisaga täiesti võrdsete punktidega ja mina asusin edumaad kasvatama õhtuse ala ehk tantsimisega. Võis muidugi mõelda, et parem on kell 21 kenasti magama minna, kui ennast valsse ja polkasid keerutades hommikuks ära väsitada, aga kogemus rääkis vastupidist ja nüüd võin öelda, et selline edumaa kasvatamine aitas väga palju.
Järgmisel hommikul oli esimesena üks huvitav ala ehk suundorienteerumine, mille me naiste jaoks veidi lihtsamaks palusime teha, sest mehed olid oma 10 punkti läbimisega nii hullusti jooksma pidanud, et pidid otsi andma. Me leppisime kuue punkti läbimise peale kohtunikega kokku. Jäin kolmandaks, kuid ainult rumala vea tõttu, sest mälu vedas natuke alt ja pidin eelviimase punkti juurde viimasest tagasi jooksma ja sellega sai esimese päeva põhikonkurent minust napilt ette. Järgmise ala ehk laskmise triki olin ma saanud kätte tänu meie valla külade mängudele, kuid suurest õhupüssist laskmine oli ikka midagi muud kui sportpüssist, aga pärast seda kui ma sain aru, et minu parem õlg ei sobi püssi hoidmiseks millegipärast, lasin vasakult õlalt suisa 66 punkti 100-st, jälle jäi kaks meest mu selja taha. Meie naiste võitja ette jäi ka kõigest kaks mees, nii et päris tugevad tegijad olime.
Korvpallivisetes sain harjutamisel suisa 4 kolmest viset sisse, mis minu puhul on suisa hämmastav, kuid võistlusel nii hästi ei läinud kahjuks. Kettaheide täpsusele (20m joonele) läks nii, et esialgu oli esikoht napilt minu, kuid mõõtmisel midagi juhtus (kuigi ma ise olin ka üks abiline mõõdulindi hoidmisel) ja sain siiski teise koha. Vihmase ilma tõttu tehti kõike rabistades ja tagantjärele ei suutnud keegi enam midagi selgitada. Aga eks see ole ka omaette kogemus.
Viimane ala oli mälumäng. Ma ei osanud selleks kudiagi ette ka valmistada ja läksin lihtsalt puusalt tulistama. Ja see tuleb mul üpris tihti kenati välja ja selgus, et ma sain teise koha ainult oma vanusele või siis õigemini noorusele, sest sain Rapla vallavanema Ilviga täpselt samapalju punkte ja reeglid ütlevad, et siis saab esimese koha vanem võistleja. Aga minu esikohta see enam ei kõigutanud. Nii et jah, juhtus nii, et ma sain esimese koha naistest, milliega kaasnes ka uhke rändkarikas, kuhu tuleb aasta jooksul graveerida minu nimi. Seal on juba kuuel korral Halinga vallavanema Ülle nimi, nii et oli ka aeg karikas Pärnumaale tagasi tuua. Esmaspäeval viin karika valda ja siis saavad kõik seda vaatamas käia kui tahavad. Igatahes olid toredad kaks päeva ja võib rahumeeli tagasi vaarikapõllule end paariks nädalaks komandeerida. Aitähh kaasvõistlejatele ja siia lõppu siis naiste esikolmiku pilt ja grupipilt ka Jõudi pildiseeriast.
Mõned pildid blogi ilmestamiseks ei taha millegipärast läbi tulla, aga eks lisan need siis hiljem :)
Loodame siis, et augustis tuleb ka suvi meie valda!
