Viimane nädal on möödunud koos olemiste tähe all. Nädal algas kohtumisega Urgel, Urge naisseltsiga, mida olid tulnud mehisemaks muutma ka Vello ja Madis. Naised olid katnud kena laua ja ennast mõnusasti sisse seadnud, kui mina tormates sisse sadasin. No mis teha, kui olin töölähetuses Riias ja rikkaid täis maantee kuidagi sellisel kiirusel kulgeda ei lubanud, kui märgid võimaldasid. Igatahes jõudsin 5-minutilise hilinemisega ja pidin esmalt naistele selgitama, kuidas ma ikka selle kohaga seotud olen, kus ma elan. Kui hakkasin rääkima, et juba minu vanaisa Mihkel elas selles kohas, siis küsisid agaramad naised, et kumb mu ema on, kas Õlme või Mõlme ja mul oli elus esimest korda hea meel oma ema nime välja öelda, sest see ei tekitanud mingeid ahhetamisi, et mis imelik nimi. Selgus et vähemalt üks naisterahvas laua taga on vist mu ema klassiõde ja seega püüdsin meelde jätta iga pisiasja, mis võimaldaks mul emale teda kirjeldada. Juuste värv ja kleidi pikkus siin vist abiks ei ole :)
Vello kannatas kenasti naistejutud ära ja hakkas siis ka asjast rääkima. Et kuidas ikka vallamajast ürituste jaoks raha jagatakse ja et kuidas külades elu käima saada. Ei olnud mul muud öelda, kui jagada humanitaarkomisjonis jõutud tõdemuseni, et igasse külla tuleb üks aktiivne hull elama panna või ta sealt üles leida, soovitavalt nooremapoolne, kes jaksab rassida. Meenutasime hea sõnaga eelmise aasta "Teeme ära!" pidu Urgel ja ma rääkisin ka Sauga valla rahvajooksust, mille hüüdlause on "Jookse külale külla!". Kohe läks meenutamiseks, kuidas vanasti ikka autokastis hoovist hoovi sõideti, pidu peeti ja siis lollusi tehti ning ka seda kuidas noored jooksid ühel jooksuüritusel nii et ikka võidu peale, mitte niisama.
Kui me olime tunnikese mõnusasti jutelnud, siis astus sisse ka vallavanem, kes kohe asisema tooni kohtumisele andis, kuid ma nägin küll, et rahvas ikka vallavanemaga meelsasti juttu ajas ja julgelt arvamust avaldas. Võtsime üles bussiühenduse ja tuulikute teema ning uurimine joogivee kvaliteedi kohta. Oli tore kuulda, et kohalolijad on bussiühenduseg rahul. Tuulikutega sõbrad siiski ei olda ja joogivesi on ka ikka allpool arvestust. Kahjuks tuli nentid fakti, et vanasti kui loomi oli rohkem, siis oli vesi parem, sest tarbimine oli suurem. Vallavanemal oli varrukast võtta kohe lahendusvariante, kuid ega need vist paari päevaga ei realiseeru. Elame näeme, kuid tore oli sellist kohtumiste rida alustada nö kodukandist ja nüüd võiks minna ka järgmistesse kohtadesse inimestega kohtuma.
Kolmapäeval tuli koos olla Sindi paisu teemal. Hr Soll oli kenade kutsetega (nimed käsitsi kirjutatud, mida tänapäeval naljalt ei kohta) hulga inimesi kohale kutsunud ja läksin kohale nii valla kui ka jõe-äärse elaniku esindajana. Mul pole midagi kalarikkama jõe vastu, pealegi kui see toob maakonnale päris palju tulu ja paljudele inimestele leiva lihtsamini lauale, aga tahaks teada ka seda, mismoodi see jõgi välja nägema hakkab, kui paisu enam pole. Teadlased, keda mina oma päris ameti tõttu usaldan, olid väga palju vaeva näinud, et asjad puust ja punaseks ette teha ning asi paistab täitsa asjalik välja. Samas ütles Vello Urgel, et suured kalad saavad paisust üle küll ja karta on, et paisu lammutamisel saab olema tegemist ka sõjaaegsete pommidega. Eks kui lähebki lammutamiseks, siis asjatundjad enne ikka 9 korda mõõdavad ka, mitte ei hakka kohe lõikama. Igatahes oli huvitav koos olemine, mis tihedalt arvamusi täis, aga kaklemiseks ei läinudki.
Neljapäeval oli volikogu istung, kus seekord tegime jälle rekordi. Vähem kui tunniga olid teemad läbi käidud. Lilli sai ka jagada, sest aseesimehel Tõnul oli sünnipäev tulemas. Sain valmis ka eelarvekomisjoni viimase koosoleku protokolli, millega tegelemist ajapuudusel suisa kuu aega edasi olin lükanud.
Reedel oli selle nädala neljas koos olemine ja sedakorda Pärnu linnavalitsuses. Nimelt tahab linn juba pikemat aega valdadelt lisaraha selle eest, et meie lapsed linna huvikoolides käivad. Saime siis kokku ja vallavanem andis allkirja koostöö lepingule, sest endal oleks huvikoole kulukam ülal pidada. Eelarves on sellega arvestatud ja seega lapsevanemate jaoks midagi ei muutu, kui just linn ise osalustasusid ei tõsta. Seda plaani neil polevat ja nagu abilinnapea Jane korduvalt ütles, et on väga oluline, et teatud eani oleks lapsed kaasatud huvitegevusse, et mitte kuritegelikule teele minna. Aga siinkohal paneksin südamele lapsevanematele, et kui vald on andnud garantiikirja, et laps käib kuskil ringis, siis kui laps mingil põhjusel ei käi enam, siis kindlasti uurige, kas garantiikiri on ka tagasi võetud, et ilmaasjata valla eelarvest raha ei kulutataks.
Reedel oli veel üks koos olemine, sedakorda sportlik ehk Külade Mängud, kuid Kiisa Kanged sellele ei jõudnud. Meeskonnaliikmetel oli emised poegimas või muud toimetused ees ja ei saanud seega osa võtta. Igatahes julgustan külarahvast osalema endiselt, sest volikogu esimehe võistkond on viimase koha vist juba kindlustanud ja seega on teistel eespoolsed osad juba garanteeritud. Tiiu ütles, et 11 aprill olevat Indiaca mäng, sellega pole mul ka olnud veel au kokku puutuda, seega peaks ikka vaimu valmis panema ja kohale meeskonna ajama.
Järgmisel nädalal lähen veel ühele koos olemisele, aga seekord Euroopa teadlastega, kes virtuaalselt töötamise kohta teadust teevad. Kohtumine toimub Rumeenias, Bukarestis ja loodetavasti jõuan eluga tagasi, sest sealtkandi rahva naabrid ukrainlased kuidagi kisklema on viimasel ajal läinud.
Hoidke siis pöialt ja olge kenasti koos, et tagasi tulles vallarahvas kõik kombes oleks.
Kena kevade algust ka kõigile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar