Ma pole pikka aega kirjutanud blogisse ridagi ja seda täiesti teadlikult. Lihtsalt see teema, millest tahaks kirjutada ei formuleeru kuidagi sellisteks sõnadeks, mis olukorda väljendaks. No loomulikult on volikogus kõige põletavam teema liitumine ehk tegelikult ühinemine. Mis nende kahe vahe on? Liitumisel üks osapool lihtsalt haihtub, ühinemisel tuleb mõelda ühine uus nimi. Põhjus, miks ma alles nüüd "suu lahti teen", on lihtne - olen praegu Taanis, väikeses kohas nimega Højby, kuhu sõitsime väikebussiga Malmöst Skåne regiooni valitsusest (vt pilti). Homme ja ülehomme oleme siin kandis ja vaatame, mis Taanis siis juhtunud on selle ühinemise järel.
Enne olime kaks päeva Gotlandil Visby linnas ühinenud omavalitsust vaatamas, mis on pea sarnane sellele, mis praeguste läbirääkimiste tulemusel Pärnu ja selle lähivaldadega ühinedes tekkima saab. Ka Visby linnas on 40 000 elanikku ja selle ümber pea 20 000. Erinev on ainult see, et nimi ei ole sellel omavalitsusel Visby linn vaid Gotland .
Kui seni oli kogu minu arusaamine omavalitsuste ühinemisest teoreetiline, siis nüüd formuleerus see ka praktiliseks, sest neis kahes riigis on meie haldusreformilaadne asi toimunud ja näha oli ka tulemusi. Opositsioon on pidevalt ette heitnud, et miks me toome välismaa näiteid, sest neil on kõik hoopis teistmoodi. Neil on õigus, sest tõepoolest on teistmoodi riigisüsteemid ja rahastamismudelid, aga üks on neil sama - eesmärgid, miks tehakse selliseid reforme. Ikka selleks, et elanikele teenuste pakkumine oleks jõukohasem ja kvaliteetsem. Näiteks Skåne regioonis on sama palju inimesi kui Eestis kokku ja Malmö linnas 300 000 elanikku ja see kõik on üks omavalitsus, küll 4 korda väiksem kui Eesti, aga ikkagi on selle arendamine paras väljakutse. Nad nägid mitmeid aastaid vaeva, et nende piirkond saaks olema katseregioon, kus suures omavalitsuses erinevaid seni riigi haldusalas olevaid teenuseid pakutakse. Rootsis on üks suur erinevus võrreldes Eestiga - ka meie nn Haigekassa teenused on kõik kohaliku omavalitsuse kanda ja see on suur väljakutse, sest ka nende elanikkond vananeb samamoodi nagu meie oma ja maksumaksjad peavad pidama üleval suuremat hulka elanikke kui neid endid on.
Mis aga nende kahe Rootsi regiooni külastamise juures oli sellist, mida mina ka loodan näha meie elanike seas? Oma küla elu eest vastutuse võtmine. Kui ikka on midagi halvasti, siis tuleb mõelda, kuidas seda paremaks teha ja siis saab omavalitsus, olgu ta suur või väike, oma toetava õla ka alla panna. Lisaks nägin, et suures piirkonnas on juhid samamoodi huvitatud väiksemate külade arengust ja arendamisest nagu ka praegused vallad teevad, ainult võimekust on rohkem. Nii rahalist kui ka ametnike pädevust
Gotlandil oli veel üks huvitav asi, pagulastesse suhtuti väga positiivselt ja oldi rõõmsad, et nad tulid küladesse elama, sest siis tekkis külasse rohkem elanikke ja ka elu. Gotland valis ka oma pagulasi hoolsalt, sest taheti haritud ja asjalikke elanikke ja nende ühiskonda sulandumisse panustas terve kogukond. Gotlandi üks märksõna nende visioonist oli "nearness" ehk lähedus ja see paistis välja kitsastest tänavatest ja õdusast hotellist, kus isegi meie grupis olnud mehed pidid ühes laias voodis koos magama. Igatahes on see koht, kuhu tahaks tagasi minna, sest meil polnud aega ringi kaugemal saare osades vaadata, kuid linnajuhid rääkisid ja jagasid materjale, kuidas seal inimesed külades igaüks midagi toodavad ja siis külastajatele seda kõike pakuvad. Võta ainult auto ja sõida ringi ja muudkui astu sisse erinevatesse kohtadesse.
Loomulikult küsisime ka seda, mismoodi elanikud suhtusid ühinemisesse ja öeldi, et oldi ka emotsionaalsed, kuid neile olid olulised kaks põhilist asja - transpordi- ja meditsiiniteenuste kättesaadavus. Kui nende olemasolu kindlustati, siis muu polnud elanikele enam oluline. Sama jäi ka mulle meie rahvakogunemistest kõrva, et kui lasteaia ja kooliga saab kõik sama või paremini olema ja bussiühendus saab linnas ja maakonnas ühtsele piletisüsteemile viidud ja liinid ei kao, siis muu polegi nii oluline. Ma arvan, et küll elu teeb oma korrektiivid ja rootslased ütlesid küll, et ühinemisel on ka poliitikutel raskem kohaliku võimu juurde pääseda ja seega nende pädevus peab suurenema, nagu ka omavalitsuses töötavate ametnike oma.
Aga ühte rõhutati Rootsi kõige lõunapoolsemas regioonis küll, et hoolimata sellest, et nad on päris suured nii pindalal kui ka elanike arvu poolest, siis koostööd tuleb naabritega teha erinevates valdkondades alati ja seda nii üle omavalitsuse kui ka riigi piiri, sest koos on lihtsam. Seega mõelge sellele, mida suurema hulga inimeste ja suurema rahakotiga üheskoos ära saaks teha, mitte aga sellele, kuidas ühist tekki ainult enda peale tõmmata. Kindlasti lugege ühinemislehte ja vaadatake ühinemise materjale ja siis olete oma otsuse tegemisel teadlikumad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar