Ma tean küll, et küsimust pealkirjaks ei panda, aga nädalale tagasi vaadates tundub küll nii, et seitsme päevaga kõike juhtunut olla ei saanud.
Esiteks algas pühapäev, mõnele juba ka laupäeva hilisõhtu sellega, et Urgelt läksid küla (ja nagu pärast selgus, isegi valda) uurima päris suur ports noori lehmi. Sellised punased ja valge peaga, sorti ei julge öelda, sest täpselt ei tea. Üks olevat sattunud ka minu kaasikusse, kuid hommikul, kui perenaine asja uurima tuli, teda enam polnud. Igatahes püüdsin tegeleda operatiivselt ja panin valla Facebooki lehele teate, mis tekitas päris mitmes kehva ilma tõttu internetis igavlevas lugejas elevust, mida nad väljendasid naljatlevate kommentaaridega. Omanike jaoks polnud asi siiski nii naljakas ja veel paari päeva pärast nägin traktorit aedikujuppidega ringi sõitmas ja üksikut lehmakest võpsikus aedikus konutamas. Ehk siiski saadi kõik uitajad ühes tükis tagasi.
Pühapäeval sai lõpuks tehtud varem reklaamitud advendiüritus, millest kirjutan natuke ka vallalehes. Igatahes oli tore, et ilmataat halastas või õigemini kokkulepet pidas ja päike täpselt ürituse ajaks taevasse ilmus ja rahva kohale meelitas. Loodetavasti ei olnud üritus osalejate arvates väga ebaõnnestunud, kuigi mina kohati kartsin, et äkki oleks pidanud rohkem ette valmistama. Igatahes oli väga südantsoojendav näha möödasõitvates autodes neile rongkäigust lehvitavast Jõuluvanast tekkinud elevust ja ehk sai jõulutunnet ka rohkematele kui kohalikele inimestele jagatud. Poe juures oli ka nii meeldivalt palju rahvast, et tekkis tunne, et tõepoolest elab Tammistes pool valla rahvast. Tänan igatahes südamest kõiki, kes ürituse toimimisse panustasid ja kõiki, kes kohale tulid!
Esmaspäeval tundus, et elu läheb oma tavapärasesse rütmi - töö, kool, lasteaed, kodu - kuid võta näpust! Ühe lapse kõhuviirus levis teisele ja tuli kaks päeva kodusel režiimil olla, kolmas päev tuli aga endal tõvevoodis olla ja jäi vaid tänada, et viirus nii kiiresti ja kergesti möödus. Ja kui võiks arvata, et haigete lastega kodus olemine on lihtsalt molutamine, siis kõik lapsevanemad teavad, et nii see päris pole. Kuna mul on töö, mida saab teha ka kaugtöö vormis, siis pidin tegelema kõigele lisaks ka tööasjadega, sest üliõpilased ootavad pikisilmi tagasisidet oma kodutöödele ja loomulikult on piinlik, kui varem antud lubadusi murtakse. Aga eks tuleb leppida sellega, et kõike ma siiski teha ei jõudnud...
Neljapäeva õhtul olin lubanud osaleda ühes uuringus, kus fookusgrupis uuriti maakonna 11-17-aastaste laste turvalisust jmt. Vedasin kaasa ka teise külanaise, et seltsis segasem oleks. Linna läksime siiski Urge kaudu, sest viimase volikogu protokoll oli Ruthi nobedate näppude all valmis saanud ja sinna oli allkirja vaja. Õhtul kell 21 koju jõudes vajusin lihtsalt voodisse, sest nii kurnav oli see kõhuviiruse järgne olek. Õnneks hommikul ärgates oli olemine hoopis teine ja sain sukelduda taaskord tudengite kodutööde hunnikusse, kuigi vahepeal tuli tegeleda ühe avaldamisele mineva teaduslikumat laadi artikliga, eelmisel reedel alanud Libre Office koolituseülesannete lahendamisega ja paarile üliõpilasele eksam teha. Õhtu aga möödus taaskord jõulurütmis, sest lasteaias oli jõululaat. Täitsa äge, mida meie lapsevanemad ja lasteaia personal teha oskab! Käsitöölisi on suisa mitme gildi jagu ja kõiki küpsetisi ei jaksanudki ära proovida. Proovisin hoida madalat profiili ja lihtsalt nautida seda saginat, kuigi lõpuks leidsin ennast siiski rühma müügialaua tagant "kaks kolme hinnaga!" hüüdmas. No eks keel ikka vääratab ja tegudeni see hüüe siiski ei jõudnud.
Ja olengi jõudnud tänasesse päeva ehk laupäeva, mis tundus olema seekord kenasti rahulikult kodune. Pärast hommikust traditsioonilist Urge küla piimaringi ja loodetavasti harjumuseks saavat käimisringi naabrinaise Merjega, käisin korraks linnas varude täiendamise tuuril ja õhtu lõppes Annikaga minu köögilaua ääres meisterdades. Püüdsime kaasata ka teisi Tammiste Tegusaid, kuid kõigil olid selle ekspromtürituse ajaks plaanid tehtud. Igatahes on töötoa tulemused peatselt omanikke leidmas ja las praegu jääda saladuseks, mida ja kellele me tegime. Iga asi omal ajal või natukene hiljem :)
Tundub, et polnudki väga palju pikem nädal kui loodus selle paika on pannud või mis? Kriitilisemal lugejal võib tekkida ka küsimus, et mis sellel nädalal peale protokollile allkirja andmise vollikogutööga ühist oli, aga seda siiski oli. Meilikasti on nädala jooksul potsatanud mahukad POL-i, st Pärnumaa Omavalitsuste Liidu, 11. detsembri toimuva esimese (mulle suisa teise maailmana tunduva) koosoleku materjalid ja päevakord, Viimasel volikogul paika pandud komisjonide moodustamine on hoogsalt käimas ja üks Pärnu Maavalitsuse poolt saadetud ettepanek tuulepargi kohta sai ka teadmiseks võetud. Kui see ettepanek on detailplaneeringus fikseeritud, siis tegeletakse sellega volikogus edasi, kuid seniks asjast huvitatutele teadmiseks, et natuke puksitakse selle ettepanekuga küladest tuulikuid kaugemale. Nii et ei mingit puhkust volikogutööst.
Ahjaa, lõpetuseks ütlen veel seda, et teisipäeva hilisõhtul lõi minu blogil 1000. vaatajanumber ette! Ja mul õnnestus see number ka oma silmaga fikseerida ehk siis tuhandes vaataja olla, kuigi minu oma blogil käimised ei tohiks süsteemi seadete tõttu arvesse minna. Täitsa populaarne asi tundub olevat :)
Postitan nüüd kiiresti blogisse selle postituse, siis jõuan veel laupäevase päeva sisse, et ei tekiks pikemat kui nädalast vahet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar