„Saagu valgus!“ No ei saa kohe kuidagi, aga tunneli lõpus seda siiski paistab

Eelmisest postitusest jälle pea kuu möödas ja tagumine aeg sellest kuust ülevaade teha. Eelarve komisjon sai peetud, väga rahvarohke see polnud, aga eks jätsime teavitamise ka viimasele minutile. Aga vajalikud kokkulepped said puuduvate liikmetega ka telefoniteel tehtud ja seega sai koosolek siiski peetud.

Paari päeva pärast toimunud volikogul oli enamus volinikke kenasti kohal ja tundide viisi aega punktide läbimiseks ei kulunud. Võtsime vastu lisaeelarve, kus päris mitu suurt väljaminekut kirja sai. Kahju, et üks neist on kunagise vallaametniku ja teine ebaõige, kuid edasikaebamisele mittekuuluva kohtuotsuse tõttu tekkinud. Oleme vallamajas juba ammu neid kulusid ette teadnud ja otsinud mitmeid võimalusi kuidas neid mitte enda kanda võtta, aga nüüd on selge, et parata pole midagi. Nii, et valgus kustus neis asjus lõplikult.

Järgmine päev oli aga väga rõõmus! Andsime vallavanemaga üle natuke üle 30 hõbelusika meie armsatele uutele ilmakodanikele. Pidasime kõnesid, kuulasime lasteaia laste laule, surusime lapsevanemate kätt ja pakkusime neile Õie poolt tehtud suurepärast sefiiritorti. Sära kui palju!

Järgmine nädal oli Tammiste lasteaias tegemist, sest oli isadepäeva pidu ja hoolekogu koosolek. Esimese puhul oli mul üle mitme aja võimalik lihtsalt pealt vaadata kuidas isad ja lapsed trallisid, ning teise puhul andsin hoolekogu esimehe teatepulga üle väga tublile hoolekogu aseesimehele Aikale. Jaksu talle selle konti mittemurdva ameti kandmisel!  Jäin edasi ka mõningatesse töögruppidesse, nii et päris lõpetatuks hoolekogus olemist lugeda ei saa.

Sama nädala laupäeval oli vallas turvalisuse arutelu Sauga ANKis. Ise ma kahjuks sinna minna ei saanud, kuid vallavanema sõnul oli kohal päris mitu inimest ja sai probleemseid kohti arutada küll. Loomulikult oli soov suuremat hulka rahvast kokku saada, kuid alguseks sobis ka see. Kohalolijad olid siiski rahul olnud ja järgmine kord haaravad ehk mõne kaaslase kaasa ja nii see turvalisus meil vaikselt arenema ehk hakkab.

Järgmine nädal möödus peaaegu volikoguvabalt, kui nii võib öelda. Olin tööasjus paar päeva välismaal ja siis hõivatud õppetööga, neljapäeval allkirjastasin volikogu protokolli ja reedel saatsin volinikele kutse uue volikogu materjalidega. See volikogu oli siis esimene, kus ma ise seda juhtida ei saanud, aga sellisteks puhkudeks on volikogu aseesimees olemas ja nii siis Tõnu kätt harjutada sai. Juhtus kuidagi ka nii, et volikogus oli kõigest kolm punkti ja nende menetlemine võttis aega kõigest 20 minutit, nii et lühima volikogu rekord on siis sündinud. Korra käis läbi mõte, et jätaks seekord ära, aga maanõunikul  vajas üks oluline menetlusdokument volikogu heakskiitu ja seda ei saanud kaugemale lükata.

21. novembril toimusid ka esimesed külade mängude alad. Oli tore tõdeda, et oli kaks uut meeskonda osalejate seas. Loodetavasti pakub sportimine rõõmu ja tekitab inimestes sõbralikke suhteid, mida ka muudes ühistegevustes rakendatakse.

Ja nüüd sellest kõige suuremast postituse nurka alatooniga pealkirja põhjustajast. Sõitsin hommikul rehve vahetama minnes läbi Tammistest nagu ikka linna poole sõites. Masendus tuli peale, kui nägin, et juba on üks äsjapüstitatud uus bussiootekoda oma klaasist ilma jäänud. Tekib tahtmine küsida, et mis inimesed meil küll siin maa peal elavad… Tammiste uus kergliiklustee on praegu pinnuks silmas nagunii, sest kauaoodatud tee on valmis, aga mida pole, see on valgus. Selgus, et mingi jupike valgustussüsteemist oli jäänud kahe silma vahele ja kuigi ajakirjanduse vahendusel said asjaosalised anda selgitusi ja käisid välja ka lubadused, et selle nädala lõpuks lambid siravad, siis eile õhtul tuli ikka pilkases pimeduses liikuda. Lastel on lasteaiast koju liikudes vast lusti laialt, kui taskulambivalgel saavad liikuda, aga vanematel on meelehärmi piisavalt. Eks loomulikult tekitab hämmeldust, et terve lõigu peal selle jupikese tõttu peab pimedus valitsema, aga eks asjatundjatel on selleks põhjendused ka olemas. Kindlasti ei saa öelda seda, et kuna vald peab maksma elektriarve, siis soovitakse kokku hoida. Vald maksaks rõõmuga arveid, et ainult vallarahval oleks mugavam.

Aga ett mitte lõpetada nukrate alatooniga, siis 30 novembril on esimene advent ja seekord tähistatakse seda Sauga ANKi juures. Saab selle porise ja halli novembri lõpetada ehk Jõuluootuse ja tuledesäraga, seda enam, et vähemalt Tammistes ja Tallinna mnt elektripostide otsa on tekkinud kenad lumehelbekesed.

Ilusat advendiootuse aega kõigile!